Macron kutsus USA-ga vastasseisu valguses Euroopat reformima

Prantsusmaa president Emmanuel Macron leiab, et Euroopa peaks valmistuma uuteks kokkupõrgeteks USA-ga ja käsitlema hiljutist Gröönimaa kuuluvuse üle lahvatanud vaidlust kui äratust, et suruda Euroopa Liidus läbi majandusreformid ja tugevdada nii bloki globaalset mõjukust.
Macron ütles mitmes suures Euroopa ajalehes avaldatud intervjuus, et Euroopa ei tohiks pidada Washingtoniga aset leidnud pingete alanemist, mis on järgnenud Gröönimaa, kaubanduse ja tehnoloogia üle peetud vaidluste näilisele lõppemisele, püsivaks nihkeks.
Macron ütles, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on avalikult Euroopa-vastane ja taotleb Euroopa Liidu lagunemist.
"Kui on selge agressiooniakt, siis arvan, et me ei peaks kummardama ega püüdma kokkuleppele jõuda. Ma arvan, et oleme seda strateegiat mitu kuud proovinud. See ei tööta," tõdes Macron.
"USA ründab lähikuudel meid digitaalkeskkonna regulatsioonide pärast," lisas ta, hoiatades võimalike USA imporditollide eest, kui EL peaks kasutama oma digiteenuste määrust tehnoloogiaettevõtete tegevuse reguleerimisel.
Prantsusmaa president kordas ka oma üleskutset võtta uusi ühislaene, väljastades näiteks eurovõlakirju, väites, et see võimaldaks EL-il ulatuslikult investeerida ja kõigutada USA dollari hegemooniat.
"Euroopa Liit on Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga võrreldes madala võlakoormusega. Tehnoloogia-investeeringute võidujooksu hetkel on selle laenuvõime kasutamata jätmine sügav viga," ütles mitme ajalehe, sealhulgas Le Monde'i ja Financial Timesiga rääkinud Macron.
Ka von der Leyen kutsus üles reformima
Viimase 24 tunni jooksul avaldas lisaks Macronile oma ettepanekud Euroopa Liidu majandusdoktriini põhjalikuks muutmiseks ka Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, kes on kujutanud bloki majanduse elavdamist võitlusena vabaduse eest valida oma saatus ise ning tunnistanud, et kahekiiruseline Euroopa võib olla vältimatu, kommenteeris väljaanne Euronews.
Esmaspäeval liikmesriikide juhtidele saadetud kirjas esitas komisjoni president oma nägemuse EL-i majanduste edasiseks integreerimiseks ja bloki globaalse konkurentsivõime tugevdamiseks maailmas, mida ta kirjeldab kui toore jõu kasutamise, strateegilise rivaalitsemise ja sõltuvuste tekitamise areeni.
Tema soovitused hõlmavad bürokraatia vähendamist, edasiste suurte vabakaubanduslepingute sõlmimist, EL-i ühtse turu reeglite paremat jõustamist ja Euroopa eelistuse kehtestamist riigihangetel, et võidelda majanduslike sõltuvuste tekitamise vastu, mida toetab ka Macron.
Olulise tähtsusega on von der Leyeni suur hälbimine konsensuse põhimõttest, millest tema juhitud institutsioon peab lähtuma, kui ta kordas Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi hiljutist üleskutset lubada liikmesriikidel, kes soovivad oma majandusi senisest enam integreerida, ilma et oleks vaja kõikide nõusolekut, kommenteeris Euronews. Itaalia endine peaminister ja keskpankur nimetas seda pragmaatiliseks föderalismiks.
"Meie eesmärk peaks alati olema jõuda kokkuleppele kõigi 27 liikmesriigi vahel," kirjutas von der Leyen ja lisas, et kui edusammude või ambitsioonide puudumine võib kahjustada Euroopa konkurentsivõimet või tegutsemisvõimet, ei tohiks karta kasutamast EL-i aluslepingute sätet, mis lubab üheksal või enamal liikmesriigil teha tihedamat koostööd.
Varasemalt on oma ideid Euroopa Liidu majanduse edendamiseks esitanud ka Saksamaa ja Itaalia ning EL-i liikmetest Põhjamaad ja Balti riigid.
EL-i liidrid kohtuvad neljapäeval Brüsselis mitteametlikult, et arutatada meetmeid ühenduse majanduse tugevdamiseks ning selle võimekuse suurendamiseks konkurentsis USA ja Hiinaga.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Euronews











