Tony Blairi Instituut (TBI) kutsus Briti peaminister Keir Starmerit üles tühistama valitsuse keelu uute nafta- ja gaasiuuringulitsentside väljastamisele ning vähendama tööstusele kehtestatud kõrgeid maksukoormusi. 

Instituut hoiatas, et reaalsus on see, et nafta ja gaas peavad jääma Ühendkuningriigi energiaportfelli osaks veel paljudeks aastateks ning riik ei saa endale lubada kodumaise tootmise käsitlemist "moraalse signaali, mitte strateegilise varana".

Endise peaministri toetatud raport kordab kriitikat, mida on esitanud ka USA president Donald Trump, kes nimetas Põhjamerd "suureks varaks", mida Ühendkuningriik peaks kasutama. 

"Nad istuvad Põhjamere peal, mis on üks maailma suurimaid varusid. Aga nad ei kasuta seda," ütles Trump. "Ja neile meeldib öelda, et see on ammendunud. See ei ole ammendunud. Seal on [naftat] 500 aastaks. Nad pole isegi kogu naftat leidnud. Põhjameri on uskumatu."

TBI ei kinnitanud Trumpi väidet, kuid märkis, et Põhjamere aladel on hinnanguliselt umbes 7,5 miljardit barrelit naftat ja gaasi, mida oleks võimalik ammutada – väärtusega ligikaudu 165 miljardit naela. Instituudi hinnangul looks see valitsusele pikaajalise maksutulu baasi, mis tooks tulusid aastakümneteks.

"Energiastrateegia, mis eirab tulu, julgeolekut ja poliitilist toetust sümboolse puhtuse nimel, ei püsi ega täida lubatud kliimaeesmärke," seisis raportis.

Endine kõrge ametnik energiapoliitika valdkonnas Adam Bell ütles, et nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest on mõistlik seni, kuni Suurbritannia sõltub fossiilkütustest. "Põhjamere nafta ja gaasi tootmine on väiksema süsinikujalajäljega kui nende import vedeldatud maagaasina," märkis ta.

University College Londoni energia- ja kliimamuutuste professor Michael Grubb leidis aga, et Starmeri valitsus peaks jääma kindlaks otsusele mitte anda välja uusi lube. Tema sõnul muutub Põhjamere varude edasine kasutamine järjest keerulisemaks. 

"Üks võtmeküsimusi on Põhjamere tööstuse ümberõpetamine kasvavasse taastuvenergia sektorisse," ütles Grubb. Ta lisas, et see annaks Ühendkuningriigi energiatööstusele väga selge liikumissuuna. "Kui püüda teha kõike korraga, ei tehta lõpuks midagi korralikult," märkis ta.

TBI kordas ka oma kriitikat valitsuse eesmärgi suhtes toota 2030. aastaks 95 protsenti elektrist taastuvatest ja tuumaallikatest, leides, et selle asemel tuleks keskenduda energiahindade alandamisele.

Instituudi hinnangul sunnib see kliimaeesmärk valitsust maksma taastuvenergia eest liiga kõrget hinda. Eelmisel kuul lõppenud suurim meretuuleenergia oksjon peaks küll elektriarvetele neutraalse mõjuga olema, kuid TBI vanemnõunik Tone Langengen nimetas seda vastuvõetamatuks olukorras, kus Suurbritannia elektrihinnad on maailma ühed kõrgeimad.

"See ei tähenda loobumist Ühendkuningriigi kohustusest saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, vaid arusaamist, et selle saavutamine sõltub taskukohase energiasüsteemi ülesehitamisest," kirjutas Langengen.

Valitsuse kliimanõukogu nõunikud on öelnud, et kui Suurbritannia soovib 2050. aastaks lõpetada oma panuse kliimamuutustesse, tuleb elektrifitseerida paljud fossiilkütustel töötavad seadmed, asendades bensiiniautod elektrisõidukitega ning gaasikatlad soojuspumpadega. Langengeni sõnul on parim viis selleks elektrihindade langetamine – isegi juhul, kui see tähendab rohkemate gaasielektrijaamade rajamist.

Grubb ütles, et TBI elab fantaasiamaailmas, kui arvab, et uued gaasijaamad alandavad elektrihindu. "Valitsuse hinnangute järgi on uue gaasiturbiini rajamise kulu ligikaudu 50 protsenti kõrgem kui hiljutiste tuuleenergia lepingute hind," ütles ta.

Energia julgeoleku ja süsinikuneutraalsuse ministeerium teatas: "Meie puhta energia missioon on ainus viis elektriarvete püsivaks alandamiseks. Alternatiivid jätavad Suurbritannia sõltuvusse petro-riikidest ja diktaatoritest, kelle kontroll fossiilkütuste turgude üle aitas kaasa elukalliduse kriisi süvenemisele."