Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor kutsub tööle õpetajaid, kelle abil jaanuaris läbi viia keelereform Jõhvi, Narva ja Sillamäe koolides.

"Praegu on 1. ja 2. kursuse õpilaskonna eesti keele tase A1 ja A2 ning see ei ole piisav, et eesti keeles õppida. Me otsustasime ja minu visioon on olnud, et see lähenemisviis, kuidas me oma kooliga edasi saame minna, on see, et enne eesti keel selgeks, siis üldõpe ja kutseõpe. Vastasel juhul on see mingisugune imelik koolipidamine," lausus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur.

Jaanuaris selgitatakse keeletesti abil välja õpilased, kes hakkavad õppima vaid eesti keelt. Hinnanguliselt on neid kuni 700.

"Praegu on küsimärgi all ka nõrk B1-tase. Nende õppetöö katkeb tavamõistes, nii-öelda üldõppe ja kutseõppe mõistes ning nendel hakkab intensiivne keeleõppe programm. Ehk nad õpivad selgeks eesti keele ja siis jätkavad tavaõppega. See võib aega võtta kolm kuni viis kuud. Kui selleks ajaks ka ei saavutata keelepädevusi, siis toimub integreeritud süvaõpe nendele õppijatele, kes ei ole ikkagi selleks ajaks B1 saavutanud," ütles Agur.

Selline intensiivne lähenemine on hea, kuid alustada võinuks juba sügisel, ütles keeleteadlane. Antud olukorras peab õpilastel olema motivatsioon ning nad vajavad topeltaega, et liikuda ühelt tasemelt teisele.

"See vajab 400 tundi õpet, aga kas seda on seal võimalik korraldada, see on muidugi iseküsimus. Ja küllap need õppijad ei ole ka kõik samal tasemel, kes sinna kursusele tulevad. Ikkagi veel rõhutan, et see eeldab ka motiveeritud õppijat," sõnas Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang.

"Kui hakkad järsku eesti keelt õppima, siis võid sellest kiiresti väsida ja siis on pea pulki täis. See on üsna hea, et õpetajad tahavad, et me õpiksime eesti keeles, aga on väga halb, et see kõik toimub nii järsku. Ei tahaks, et see põhiprogrammi segaks," lausus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilane Anita.

Ingrid, kes ise sõnagi vene keelt ei räägi, arvab, et keelereform on kasulik. Praegu on suhtlus koolis vaevaline.

"Me saame inglise keeles rääkida osadega. Need, kes ei oska inglise keelt, siis me võtame kellegi, kes saab tõlkida," sõnas Ingrid.

Haridusminister andis reformile rohelise tule, tuues paralleele kaitseväe seaduse muutmisega, kus kaitsevägi on samamoodi hädas keeleoskuseta põhikoolilõpetajatega. Ida-Viru reformis on kõik korrektne, sest õppetöö jätkub.

"See ei ole muu õppetöö peatamine, see ongi õppetöö. Tegelikult eesti keele õpetamine on täpselt samamoodi õppetöö osa, nagu on kutse omandamine. Kui see inimene tuleb kutsekoolist välja, siis ei ole küsimus ainult kutseoskustes, vaid keeleoskus on osa kutseoskusest," ütles haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).