Valgamaale ja Pärnumaale kerkivad uued võimsad akusalvestid

Evecon alustas Pärnumaal Kirikmäel võimsa akusalvesti ehitust ja investeerib sellesse 85 miljonit eurot. Samal ajal hakkavad Diotech ja Transcom Valgamaale Tsirguliinasse 35 miljoni euro suuruse investeeringu toel akusalvestit rajama.
Kirikmäel asub üks Baltimaade suuremaid päikeseparke, nüüd alanud ehitustööde käigus aga laiendatakse see hübriidjaamaks.
Prantsuse investeerimisfirma Mirova ja Eesti energiaettevõte Evecon, mille omanikud on Aivar Mäemets ja Marek Mägi, liidavad juba töötavale 77,5-megavatisele päikesepargile 55-megavatise võimsuse ja 250-megavatt-tunnise mahutavusega akusalvestussüsteemi.
Mirova ja Eveconi ühisettevõte Baltic Renewable Energy Platform (BREP) alustas jaanuaris akusalvestussüsteemi ehitamist, peatöövõtja on WiSo Engineering ning seadmeid tarnib Huawei. Tööle peaks akusalvesti hakkama selle aasta kolmandas või neljandas kvartalis.
Ettevõtte kirjelduse kohaselt võimaldab hübriidsüsteem neil salvestada päikeseenergiat ja pakkuda võrgu stabiilsusele hädavajalikke teenuseid, sealhulgas sageduse hoidmise reservi, automaatset sageduse taastamise reservi ja manuaalset sageduse taastamise reservi.
BREP sõlmis Saksa energiaettevõttega Pure Energy kümneaastase paindlikkus- ja elektrienergia ostulepingu, mis katab Kirikmäe, Imavere ja Lohu Metsa parkide toodangu. See on ettevõtte kinnitusel esimene omataoline leping Baltikumis.
Ettevõtmist toetab ligi 85 miljoni euro suuruse rahastamispaketiga Swedbank. Summa sisaldab lisaks akupargi ehitusele ka teisi finantsinstrumente.
Veel sellel kuul alustatakse aga veel teisegi akusalvesti rajamist. Nimelt hakkavad Diotech OÜ, mille omanikud on Marek Koit, Mart Moora, Mart Järvik, Priit Post ja Siim Soplepmann, ja Rein Kilgile kuuluv Transcom AS Tsirguliinasse ehitama akuelektrijaama, mille võimsus on 100 megavatti ja mahutavus 200 megavatt-tundi.
Projekt Zirgu on selle rajajate sõnul suurim sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhinev akutööstuspark, mille eesmärk on aidata tasakaalustada Eesti ja Baltikumi elektriturgu ja leevendada piirkonnas elektrituru hinnakõikumisi.
Zirgu on saanud Eleringi kõrgepinge liitumise, vajalikud kinnistud, ehitusload ning menetlusprotsessid on läbitud, et alustada veebruaris ehitusprotsessi. Alginvesteeringuks vajalik kapital on kaasatud Diotechi ja Transcomi osanikelt.
"Projekt on juba tänastest omavahenditest elluviidav. Samal ajal analüüsime täiendavaid rahastusvõimalusi, et kapitalistruktuuri optimeerida ning arendada paralleelselt järgmisi projekte," ütles Diotechi üks osanikest Paul-Kristian Padrik.
Akuelektrijaama rajamise esimeses etapis ehitatakse kõrgepinge liitumine ja alajaamade taristu välja nii, et see võimaldab turu nõudluse ja hinnavolatiilsuse püsimisel laiendada kompleksi kuue kuni üheksa kuu jooksul kuni 200-megavatise võimsuse ja 800-megavatt-tunnise mahutavuseni, mis muudaks selle Baltikumi suurimaks akuelektrijaamaks.
Zirgu akuelektrijaam valmib 2027. aasta märtsiks ning selle esimese etapi investeeringumaht on ligikaudu 35 miljonit eurot.
Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer ütles ERR-ile, et praeguseks on Eestis võrguga liidetud 245 megavatti akude võimsust.
Selle kohta, kui palju võiks veel uuteks võimsusteks ruumi olla, märkis ta, et alates eelmise aasta elektrituruseaduse muudatuse jõustumist on Eleringil kohustus arendada elektrivõrku nii, et kõikidele realiseeruvatele tootmisvõimsustele tagatakse tootmissuunaline võrguühendus.
"Üldjuhul on Eleringi 330 kV võrku liitumisel suurte tootmisüksuste vastuvõtmise võimekus olemas ning oma pikaajalistes plaanides näeme ka ette täiendavate tootmismahtude lisandumist," sõnas Klemmer.
Ta lisas, et võimalike täiendavate projektipõhiste võrgutugevdustega, mis sõltuvad konkreetsest asukohast ning on üldjuhul lokaalsema iseloomuga, alustab Elering nende investeeringute käivitamisega pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist.
Toimetaja: Karin Koppel











