Vesi on merest kadunud, sest kuu aega kestnud idatuuled on puhunud suure koguse Läänemerd Põhjamerre. Saksa teadlaste sõnul pole Läänemeres 140 aastat nii vähe vett olnud.

"Eesti rekordeid seekord ei löödud. Eesti rekordid tekivad siis, kui ei ole kuigi palju jääd ja on väga tugev idatuul ja kõrgrõhkkond. Eesti rekord on olnud  meeter (ja) 20 (sentimeetrit) alla pikaajalist keskmist," lausus akadeemik Tarmo Soomere.

Kehtiv Eesti rekord on pärit 1959. aastast, kui Väinamerel puhus mitu päeva tugev idatuul kuni 20 meetrit sekundis. Selle talve rekord aga mõõdeti alles hiljuti.

"13. veebruaril langes Väinamere ümbruses 75 sentimeetrit alla (keskmise). Hetkel on nii, et on tõusnud, on 35–40 sentimeetrit allpool, aga lähipäevil hakkab uuesti langema, aga jääb 50–55 sentimeetri juurde. Rekordit hetkel ei paista," lausus keskkonnaagentuuri sünoptik Kertu Sild.

Tallina Tehnikaülikooli merefüüsika vanemteaduri Ilja Maljutenko sõnul näitavad Taani väinades tehtavad soolsuse mõõtmised, et vaikselt hakkab meri tagasi tulema.

"Veetaseme alanemine hakkas jaanuarist pihta ja kestis veebruari alguseni ning edasine taastumine ei toimu ka hetkega. Tegu on väga suurte veemassidega, võiks võrrelda kümne Peipsi järve ruumalaga, mis peavad tagasi voolama," ütles Maljutenko.

Nii suurte veemasside tagasitulek võtab aega ja vanemteaduri sõnul võiks veetase taastuda Läänemeres märtsi alguseks. Veetaseme tõus aga tähendab, et jääteedele enam pikka iga ei ole.

"Talve selgroog  on tõenäoliselt murtud ja enam nii kõvasti ei külmeta ja teed tõenäoliselt ei püsi sõidetavana enam pikka aega," nentis Maljutenko.

Küll aga tuleb tänavu talvine veevahetus Läänemerele igati kasuks. "Põhjamerest tuleb meile suur ports hapnikurikast vett sisse, tänu millele Läänemere põhjas üldse elu saab olla," ütles Soomere.

Kohe veevahetusest tulu ei tõuse, aga Soomere sõnul juba mõne aasta pärast on Läänemeres senisest enam kalu. Tõsi küll, nii palju soolast vett siia siiski ei jõua, et tursk uuesti Läänemeres elada saaks.