Möödunud nädalal pankrotiavalduse esitanud ettevõtte E-Piim Tootmine võlg piimatootjatele on umbes 30 miljonit eurot.

"Ümmarguselt sellest üle poole on võlg liikmetele Eestis ja Lätis ja teine pool on välistele piimatootjatele, kes on natukene suuremad ettevõtted. Sellest 15 miljonit kumbki, kokku 30. Sellest Läti võlg on ca kaheksa miljonit ja kõik ülejäänu on siis Eesti piimasektor," rääkis E-Piima omanikfirma juht Peep Peterson.

E-Piim suudab iga päev väärindada kuni 1000 tonni toorpiima. Enamik toodangust eksporditakse.

"On oluline, et see tehas jätkaks tootmist, kasvõi miinimumtasemel. Sellepärast, et kui tehas töötab, siis vara säilib, ja varal on ka parem hind ja väärtus," ütles riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse (RE).

Ettevõttele on määratud ajutised pankrotihaldurid ja pankrot kuulutatakse tõenäoliselt välja lähinädalatel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) on kindel, et pankrotivarale ehk tehasele tehakse seejärel ka pakkumine. Huvi on üles näidanud juba mitu ettevõtet.

"Ühtepidi pankrot on väga õnnetu juhtum, aga teistpidi, kuna seal on peal väga kehvad lepingud, siis nüüd kuna pankrotimenetlusel ka need lepingud ära kaovad, siis see tekitab rohkem huvi Eesti ettevõtjate seas. Välismaiste omanikega see koostöö ei ole sujunud kahjuks siiamaani, see on üks põhjus, miks on tulnud pankrot - omanike vaheline tüli, arusaamatus - siis minu meelest oleks väga tervitatav, kui Eesti kapitalil põhinevad uued omanikud tekiks," rääkis Keldo.

Keldo sõnul ei plaani riik saada ettevõtte osanikuks, küll aga ollakse valmis võimalikule investorile pakkuma laenugrantiid. Samuti otsitakse võimalusi E-Piima maksejõuetuse tõttu raskustesse sattunud tootjate abistamiseks. Keldo ei usu, et kõik nende nõuded pankrotimenetluses rahuldatakse.

"Sellepärast ma ütlengi, et kui see oleks tulevikus Eestimaine kapital, omanik, kes siis saaks arutada ka põllumeestega, et kas kuidagi tagantjärele saaks aidata, kuidas pikaajaline koostöö oleks mõistlikum ja me oleme ka regionaal- ja põllumajandusministriga arutanud, kas ka riigina, näiteks maaelu edendamise sihtasutusel oleks täiendavaid võimalusi," lausus Keldo.

Maaelu edendamise sihtasutusel (MES) on praegu võimalik toetada piimatootjaid erinevate laenumeetmetega. Näiteks pakutakse tagatist kuni 80 protsenti laenusummast, käibekapitalilaenu või põllumaakapitalirenti.

"Ehk siis põllumaad omav põllumees müüb selle MES-ile, me rendime selle tagasi ja tal on väljaostukohustus, ehk ta ei jää sellest põllumaast ilma, aga ta saab siis raha, mille ta headel aegadel on põllumaasse pannud uuesti käibesse," ütles maaelu edendamise sihtasutuse juht Meelis Annus.

E-Piima ühistul on kokku umbes 120 liiget, kellest umbes pooled on Läti piimatootjad. Maaelu edendamise sihtasutusel meetmed on mõeldud ainult Eestis registreeritud tootjatele.