Mõttekoja veebilehel seisab, et Põhimõtte Koja missioon on kujundada ja edendada poliitikat, mis põhineb Eesti ajaloolisel, keelelisel ja kultuurilisel tervikul. Kuidas ja kellel sündis mõte luua Põhimõtte Koda?

See on kollektiivne mõte. Arutasime, et tegelikult ei ole sellist asja, mis koondaks eksperte. See on seotud ka natuke sellega, et Eesti poliitmaastik ja mõte tervikuna on natuke tehnokraatlik. Selline taust ongi.

Millega täpselt tegemist on ja miks seda vaja on?

Tegelikult on see avatud platvorm. Mõte ongi see, et tekitada enne parlamendivalimisi mingit uut teadmust. Oleme avatud platvorm – mis iganes erakonnad tahavad sealt ideid ammutada, siis selles ei ole üldse probleemi.

Te olete MTÜ. MTÜ-d võivad tulevikus astuda ühe sammu edasi ja nad ongi erakond. Kas teil on ka selliseid mõtteid?

Ei, see see kindlasti ei ole eesmärk. Praeguse seisuga toetab meid Jaan Tõnissoni fond, mis on seotud Postimehega. Aga me tahame mõttekojana kindlasti oma tegevusliini laiendada ja päevakorral on lisarahastuse leidmine. Aga mingit parteid siit ei sünni.

Jaan Tõnissoni fondi põhirahastaja on ju Margus Linnamäe?

Täpselt nii.

Praegu on Põhimõtte Koja vedajatena nimetatud Ott Lumi, Leif Kalev ja Veiko Lukmann. Teil on Res Publica ja ka IRL-i taust, Veiko Lukmannil on samuti Isamaa taust. Kas te olete mõelnud sellele, et jääb mulje, justkui oleks tegemist Isamaa mõjudega mõttekojaga?

See on erinevate inimeste tõlgendamise küsimus. Kahtlemata, kui me vaatame meie potentsiaalseid raportööre ja eksperte, keda oleme kaasanud, siis kindlasti see teljestik ongi natuke alalhoidlik. Ta kindlasti ei ole superliberaalne, aga see on tõlgendamise küsimus.

Te juba hakkasite maailmavaadet selgitama. Milline see vaade siis täpsemalt olla võiks?

See ei ole meie jaoks prioriteetse kaaluga küsimus. See ei ole fundamentaalne kategooria, mille põhjal me eksperte otsime.

Milliseid inimesi veel teie seltskonda oodata on?

Raportöörid on enamjaolt akadeemilise taustaga, mõned on pigem praktilise taustaga. Nii on.

Postimehes avaldatud arvamusloos on kirjutatud, et Põhimõtte Koda ei kirjuta parteiprogramme, vaid ambitsioon on avaldada mõju päriselule. Mida see tähendab?

See tähendab seda, et me ei olegi ühegi erakonnaga seotud. Me pakume erinevate ekspertide põhiselt Eesti natuke lubjastunud poliitsfäärile uusi mõtteid ja ideid. See ongi meie ambitsioon.

Praegu ütlete, et rahastus tuleb Jaan Tõnissoni fondilt ja seeläbi ka Margus Linnamäelt. Aga kes veel rahastajate seas on või keda te otsite?

Praegu ei olegi. Me alustame praegu niimoodi, aga õige pea me üritame rahastajaid kaasata rohkem.

Kuidas on plaanis koostöö erakondadega? Ütlesite, et platvorm on avatud ja nad võivad sealt ideid võtta, aga kuidas te seda koostööd täpsemalt näete?

Ausalt öeldes ei ole me seda veel lõpuni läbi rääkinud ja mõtestanud. Fakt on see, et see on platvorm, kust kõik erakonnad saavad mõtteid korjata.

Millise ühendusega te tunnete kõige suuremat ühisosa? Meil on ühiskonnas figureerinud erinevad visioonid: Koostöökogu ja Jääkelder, Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ning Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK).

Me ei sarnane otseselt nende organisatsioonidega. SALK on rohkem selline kampaaniaorganisatsioon. Koostöökogu oli pigem kvaasiriiklik moodustis. Meie eksperdid ei ole võib-olla nii tehnokraatlikud kui mõned teised praegused mõttekojad.

Kas te hakkate kuidagi ka oma edu mõõtma? Teie eesmärk on tuua muutus valitsemiskultuuri ja olulistesse Eesti rahvust ja kultuuri kandvatesse valdkondadesse. Kuidas te edu defineerite?

Ma arvan, et edu mõõdik on see, kui palju erakonnad meie mõtteid üle võtavad. See ongi edu kriteerium, ma ei oska seda praegu muudmoodi defineerida.

Võtan ühe mõtte veel arvamusloost: seal viidati poliitilisele mõõtmele, mis väljendub tänase valitsuskoalitsiooni legitiimsuse nappuses. Selgitage, mismoodi te seda legitiimsuse nappust näete?

See on ju selge, et valitsuskoalitsioon ei hiilga oma legitiimsusega. Me näeme seda igapäevaselt meediast ja teistest kanalitest. Ühiskonnas on kindlasti ootus uue poliitika käsitluse järele. See on päris selge.

Kas te viitate siin reitingutele?

Kasvõi see. Aga ma arvan, et reiting ei ole võib-olla nii oluline. Aga kui me vaatame erinevaid valdkondi alates tervishoiust lõpetades sellise stampse käsitlusega rohepöördest, siis me hindame, et Eesti huvides on võimalik poliitikat kujundada oluliselt paremini.

Seoses sellega on teil eesmärk vabaneda tehnokraatlikust valitsemisstiilist ja taas kehtestada jõuliselt poliitilise juhtimise ja vastutuse printsiibid. Võib ju öelda, et bürokraatia eemaldamisega tegeleb valitsus ka ise, on loodud vastav töörühm.

Töörühmad on üks asi, aga päriselu on teine. Ma ei kritiseeri peaministri töörühma tegevust, see on väga positiivne ja ma arvan, et see on kiiduväärt algatus, aga praegu on see vaid piisk meres. Ühiskonna nõudlus muudatuste järele erinevates poliitikavaldkondades on mastaapsem.

Mis on teie lähiaja eesmärgid?

Meie tegevusmudel on raportite põhine. Valdkondi, mis me oleme kaardistanud ja kus on selgelt muudatusi vaja, on päris palju. Eraldi küsimus on see, kas me suudame neid kõiki kvaliteetselt katta, aga me vähemalt üritame.