Prantsuse president Emmanuel Macron ajakohastab esmaspäeval Prantsusmaa tuumadoktriini. Ta välistab küll Euroopa ühise kontrolli tuumarelvade üle, kuid visandab samas pakkumise liitlastele, kes tunnevad muret USA tuumavihmavarju usaldusväärsuse pärast president Donald Trumpi ametiajal, kirjutab Reuters. 

Kuigi nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia on tuumariigid, toetub enamik Euroopa riike potentsiaalsete vastaste heidutamisel eelkõige Ameerika Ühendriikidele – see on aastakümneid olnud transatlantilise julgeoleku alustala. 

Trumpi lähenemine Venemaale Ukraina sõja küsimuses ja karmim hoiak traditsiooniliste liitlaste suhtes – sealhulgas ähvardused haarata kontroll Gröönimaa üle, mis on NATO liitlase Taani autonoomne territoorium – on aga Euroopa valitsused ärevile ajanud. 

Selle kuu alguses Münchenis märkis Saksamaa kantsler Friedrich Merz, et Berliin on alustanud Prantsusmaaga arutelusid võimaliku Euroopa tuumaheidutuse üle. Macron on varem öelnud, et see peaks olema osa "terviklikust kaitse- ja julgeolekukäsitlusest". 

Ka teised riigid, sealhulgas traditsiooniliselt USA-meelsed Põhjamaad, on väljendanud ettevaatlikku huvi. 

Prantsusmaa tuumavõimekus

Euroopa ametnikud küsivad siiski kuluaarides, kui kaugele Prantsusmaa arsenal suudab mandri kaitsmiseks ulatuda.

Muret tekitavad kulude jagamine, küsimus sellest, kes teeb otsuse rakettide väljalaskmise kohta, ning hirm, et keskendumine tuumajõududele võib neelata investeeringud, mida on hädasti vaja tavarelvastuse arendamiseks. 

Prantsusmaa kulutab aastas umbes 5,6 miljardit eurot, et hoida korras oma 290-üksuselist arsenali, mis koosneb allveelaevadelt ja lennukitelt väljalastavatest relvadest. Tegu on maailma suuruselt neljanda tuumaarsenaliga. 

"Kui Euroopa tahab tõesti üksinda hakkama saada... tuleb teil üles ehitada oma tuumavõimekus. See maksab miljardeid ja miljardeid eurosid," ütles NATO peasekretär Mark Rutte jaanuaris Euroopa Parlamendile. "Te kaotaksite meie vabaduse ülima tagatise, milleks on USA tuumavihmavari." 

Ekspertide hinnangul hoiab USA NATO tuumaheidutuse raames Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis ja Türgis kokku umbes 100 tuumapommi. Konflikti korral kannaksid neid pomme nn tuumajagamise doktriini alusel nende tuumarelvata riikide õhujõud. 

USA kaitseministri abi Elbridge Colby kinnitas sel kuul Brüsselis liitlastele, et Washington jätkab tuumaheidutuse pakkumist Euroopale, ehkki suunab ise üle triljoni dollari oma arsenali moderniseerimisse. 

Prantsuse ametnike sõnul ei püüa Pariis asendada USA tuumavihmavarju ega konkureerida NATO-ga. 

"Kui USA tuumajõudude peamine ülesanne on sihtida vastase tuumaarsenali, siis Prantsuse ja Briti analoogid on suunatud talumatu kahju tekitamisele potentsiaalse vastase poliitilistele, sõjalistele ja majanduskeskustele," kirjutas mõttekoja FRS analüütik Etienne Marcuz hiljutises ülevaates. "Selline doktriin vajab usaldusväärsuse tagamiseks tunduvalt vähem lõhkepäid." 

Mida Prantsusmaa doktriin pakub?

Prantsuse ametnikud soovivad, et eurooplased mõistaksid paremini, mida Prantsusmaa doktriin pakub ja mida mitte. Pariisi seisukoht on, et heidutuse rahastamine jääb üksnes Prantsusmaa kanda, tagamaks täieliku riikliku kontrolli relvastuse üle. 

Prantsusmaa positsiooni keskne element on "strateegiline ebamäärasus" küsimuses, millal võidakse tuumarelvi kasutada ja kus kattuvad Prantsusmaa elutähtsad huvid Euroopa laiema kaitsega. Mõne partneri jaoks on selline läbipaistmatus aga murettekitav. 

"Me tahame esmalt näha, mida Prantsusmaal on pakkuda. Küsimus pole heidutuse olemasolus, vaid selle usaldusväärsuses," sõnas üks Ida-Euroopa kõrge diplomaat. 

Prantsusmaa rolli laiendamine eeldaks ka seda, et Euroopa arendaks välja süvalöögiraketid, mille lennuulatus ületab 2000 kilomeetrit – praegu selline võimekus puudub. 

Lahinguväljal kasutatavate taktikaliste tuumarelvade arendamist peetakse veelgi ebatõenäolisemaks, vastandina strateegilistele relvadele, mis on mõeldud pikkade vahemaade taha tulistamiseks. 

Ametnike sõnul seaks see ohtu tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, mida Euroopa valitsused on pikalt toetanud. 

"Me mõistame, kust need arutelud alguse saavad. Need tulenevad asjaolust, et meie transatlantiline liit pole enam endine," nentis Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas sel kuul Brüsselis ajakirjanikele. "Minu isiklik arvamus on, et kui meil on maailmas rohkem tuumarelvi, siis ma ei usu, et me elaksime rahulikumas maailmas." 

Macron annab esmaspäeval ülevaate tuumadoktriinist 

Pidades kõnet Bretagne'is asuvas Prantsuse tuumaallveelaevade baasis, esitab Macron tavapärase, kord presidendi ametiaja jooksul toimuva ülevaate riigi tuumadoktriinist. 

Prantsusmaa seisukoht on selle doktriini kohaselt säilitada minimaalne, kuid usaldusväärne arsenal, mis suudaks tekitada vastasele piisavalt suuri kahjusid, et hoida ära igasugune esmalöök. 

"Juba ainuüksi alternatiivide arutamine saadab Moskvale sõnumi," märkis üks Euroopa kõrge ametnik. 

Prantsuse ametnikud ei avaldanud enne Macroni kõnet täpsemaid üksikasju, kuid nentisid, et strateegiline maastik on pärast tema viimast, 2020. aasta pöördumist drastiliselt muutunud. Selle põhjusena tõid nad välja Venemaa kasvava arsenali ja tuumaretoorika ägenemise pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse. 

Prantsusmaa on pikalt väitnud, et riigi elutähtsatel huvidel on Euroopa mõõde. 2020. aastal läks Macron veelgi kaugemale, kutsudes partnereid üles strateegilistele aruteludele – toona pälvis see ettepanek aga vähe poolehoidu. 

Ametnike sõnul jääb üks põhimõte siiski muutumatuks: tuumalöögi käsu saab anda üksnes Prantsusmaa president. "See on nii ja see ka jääb nii," kinnitas presidendi nõunik.