Sutt rääkis ERR-ile, et Eesti on Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi reformi toetanud juba enne värskelt kümne riigi poolt tehtud avaldust ja viimati tegi seda peaminister Kristen Michal mitteametlikul ülemkogul koos Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga.

"Oleme oma seisukohad ilusti välja öelnud, ka mina olen erinevatel kohtumistel täpselt sama seisukohta väljendanud," kinnitas Sutt. "Kuidas saame teha heitmekaubanduse süsteemi hinnaliikumised paremini prognoositavaks, kas on hinnalaed või kauplemiskoridorid, samuti ETS-i ühikute lõpptähtaja edasilükkamine – need kõik on täpselt samad põhimõtted, mida oleme väljendanud ja Eesti seisukoht on siin selge."

Küsimusele, miks Eesti siis teiste riikide ühisavaldusega ei liitunud, vastas minister, et meie huvi ei ole alati igas avalduses kirjas olla, vaid oma sõnumit edasi anda ja tulemus saavutada.

Suti sõnul on Euroopa Komisjonile esitatud soov, et ettepanekutega tuldaks välja enne suve ja see on mõistlik tempo. Seejärel saab neid arutada, kuid Sutt märkis, et Itaalia ei ole soovinud ETS-i kui süsteemi ära kaotada ning sellel poleks kindlasti ka poliitilist toetust.

"Samamoodi ei toeta seda väga paljud Itaalia ettevõtted, kes saavad praegu tasuta kvoote. Ilma nende oleks seal konkurentsivõime palju madalam. Nii et neid kihte on seal palju rohkem, aga kas süsteem vajab reformi? Jah, vajab," rõhutas Sutt.

Eestile on tema hinnangul kõige tähtsam hinna ettenähtavus ja ka see, et tasuta kvootide lõpptähtaega pikendataks, sest neid saab ka meie põlevkivitööstus.

"Tervikuna on Eesti saanud heitkaubanduse süsteemist umbes kaks miljardit eurot, oleme sellega saanud ehitada raudteid, osta ronge, renoveerida maju, nii et see on meie jaoks kindlasti rahaliselt positiivne," sõnas Sutt.

Kuigi Itaalia leiab, et ajaks, mil reform läbi töötatakse, võiks heitkaubanduse süsteemi peatada, ei kujuta energeetika- ja keskkonnaminister seda ette, et süsteem vahepeal seisma panna ja siis uuesti käivitada.

"Ootame, kuhu poliitiline konsensus liigub. Sellega, et hinnad võiksid olla paremini prognoositavad, on kõik päri," tõdes ta.

Suti hinnangul on igasugune suurem kindlus ebakindlusest parem ning heitekaubanduse ühikute hinna suur kõikumine on väga palju ebakindlust suurendanud. Teisalt tõi ta välja, et paljud ettevõtted on tänu sellele süsteemile oma ärimudelit muutnud ja maailmaturul konkurentsivõimelisemaks muutunud.

Kümme riiki, kes neljapäeval ETS-i ümbervaatamise nõudmisega välja tulid, on Austria, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Poola, Portugal, Slovakkia ja Hispaania. Riigid kutsusid vaatama üle EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi, et tõsta liidu konkurentsivõimet, tagades tõhusa hinnasignaali, prognoositavuse, turu stabiilsuse ja kaitse hinnakõikumise eest.

Itaalia valitsus astus aga sammu kaugemale ja nõuab, et kogu heitkogustega kauplemise süsteem pausile pandaks.

Sellele mõttele leidub toetajaid ka Eestis.

Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul leidis, et seni, kuni tekib arusaam uuest mudelist, on mõistlik praegusel kujul saastekvootidega kauplemise süsteemi ehk ETS-i jõustamine lõpetada.

"Kui me tahame tõepoolest olla maailmas eestvedajad, siis meil ei ole mõtet endid surnuks maksustada ja maailma parandada sellisel viisil, et me enestele surmavalt viga teeme," ütles Sibul.

Samas on Eesti saanud aastate jooksul kvoodimüügist tulu, millega on ostetud uusi ronge, elektrifitseeritud raudteed ja renoveeritud hooneid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets rõhutas, et võrdlusperioodid on Eesti kasuks rahaliselt.

"Peame aru saama, et see raha laekub riigieelarvesse. See on aastas olnud süsihappegaasi raha umbes 300 miljonit eurot. Me võime seda reformida, aga tekib kohe ka küsimus, et kui riigieelarvest raha vähemaks jääb, siis kellelt me raha ära võtame," sõnas Läänemets.

ETS-i täielik ärakaotamine on ebatõenäoline.

Suti sõnul pole selleks Euroopa Liidus poliitilist toetust ja seda ei soovi ka suur hulk ettevõtteid.

"On väga palju ettevõtteid, kes tegelikult on selle ETS-i tõttu teinud investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, tõstnud oma konkurentsivõimet ja ka nendel on huvi, et see mänguväli ja reeglistik oleks võrdne, et ei keerataks asju tagasi," ütles Sutt.

Suti sõnul soovitakse Euroopa Komisjonilt ETS-i reformiettepanekuid enne suve, mida saaks seejärel arutada ja hinnata. Konsensus soovitakse leida võimalikult kiiresti.

Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo lisas, et tempo peab olema selline, mis ei kahjustaks Eesti ettevõtete ja inimeste huve.

"Tuleb leida selline orgaaniline käik sellele," sõnas Uibo.

EL räägib süsteemi reformist, mitte kaotamisest

Kuigi üha enam riike on mures süsinikukvoodi süsteemi pärast, ei ole tõenäoline, et see täielikult pausile pandaks või ära kaotataks. Samuti ei toeta kvoodisüsteemi reformi kõik riigid.

Itaalia rõhutab, et Euroopa Liidu süsinikukvoodiga kaupelmissüsteem on sisuliselt maks Euroopa energianõudlikule tööstusele, mis niigi vaevleb, et konkurentsis maailmaga sammu pidada.

"Heitkogustega kauplemise süsteem ETS tuleb peatada seniks, kuni me ootame reformi, mis peab olema ulatuslik, loomulik ja efektiivne. Seda veel enam, sest praegu on sellel süsteemil perversne mõju, mis julgustab turu spekulatsiooni ja viib tulemuseni, et saastamine kolib lihtsalt ümber teistele mandritele," märkis Itaalia tööstusminister Adolfo Urso.

Muret tunnistavad ka mitmed teised liikmesriigid, kuid pigem räägitakse ikka reformist, mitte süsteemi peatamisest või tühistamisest.

"Ma arvan, et me peame olema ettevaatlikud. ETS-i puhul on kindlasti mitu osa, mis vajavad ülevaatamist. Eriti süsiniku maksustamine Euroopa Liidu piiril, mis peaks paremini töötama. Kuid sellest järeldada, et kogu süsteem tuleb vastu taevast lasta – see ei ole Prantsusmaa seisukoht," ütles Prantsusmaa tööstusminister Sebastien Martin.

Rootsi rõhutab, et Euroopal on tohutu kasvav energianälg, kuid rootslased usuvad, et selle saab katta peamiselt tuuma- ja taastuvenergiaga. Leevenduse pakkumine riikidele, kes tahaks sütt põletada või muul viisil saastades elektrit toota, oleks tegemata töö premeerimine.

"Ma arvan, et see oleks, otse öeldes, väga laisk samm. Me oleme selle kallal töötanud nii mitmeid aastaid. Oli piisavalt aega, et teha vajalikud muutused, ja osad on otsustanud seda mitte teha. Nüüd paluda, et Euroopa Liit tuleks neid päästma, on laisk," nentis Rootsi energia- ja tööstusminister Ebba Busch.