Hezbollah nimetas oma avalduses rünnakut legitiimseks enesekaitseks ja kättemaksuks Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei tapmise eest. 

Iisraeli sõjaväe andmetel kukkusid mürsud asustamata aladele Iisraeli territooriumil.

Rühmituse teatest selgus, et Põhja-Iisraelis asuva raketitõrjepositsiooni pihta saadeti teele "täppisrakettide valang ja drooniparv". 

Iisraeli sõjavägi kinnitas vastulöökide andmist ja rõhutas, et operatsioon on suunatud Hezbollah' otsuse vastu kampaaniaga liituda. Iisrael lisas, et ei luba rühmitusel kujutada ohtu Iisraeli riigile ega vigastada Põhja-Iisraeli tsiviilelanikke.

Iisrael ja Liibanon sõlmisid 2024. aastal USA vahendusel vaherahu, mis lõpetas üle aasta kestnud vaenutegevuse, mille haripunktis andis Iisrael rühmitusele ränki õhulööke. 

Sellest ajast saati on pooled süüdistanud üksteist leppe rikkumises. 

Vaatamata 13 kuud kestnud konfliktile järgnenud kokkuleppele on Iisrael sooritanud Liibanonis peaaegu igapäevaseid rünnakuid sihtmärkidele, mida ta seostab Hezbollah'ga.

Liibanoni peaminister Nawaf Salam avaldas sotsiaalmeedias pöördumise, milles hoiatas rakettide tulistamise eest riigi lõunaosast. 

"Sõltumata sellest, kes on rünnaku taga, on rakettide väljalaskmine Lõuna-Liibanonist vastutustundetu tegu. See ohustab Liibanoni julgeolekut ning annab Iisraelile ettekäände rünnakute jätkamiseks," ütles ta.

Iisrael hoiatas eelseisvate rünnakute eest ja andis enam kui 50 Liibanoni linna ja küla elanikele evakueerumiskäsu. Nimetatud piirkondades viibivatel inimestel tuleb liikuda vähemalt 1000 meetri kaugusele lagedatele aladele.

"Teie turvalisuse huvides peate kodudest viivitamatult lahkuma ja liikuma küladest vähemalt 1000 meetri kaugusele avatud maastikule," seisis hoiatuses. "Igaüks, kes viibib Hezbollah' liikmete, nende rajatiste või sõjalise vara läheduses, seab oma elu ohtu."