USA toornafta (WTI) futuurid tõusid pühapäeval 11 protsenti, küündides 75 dollarini barreli kohta, enne kui veidi taandusid. Brenti futuurid tõusid kaheksa protsenti, ligikaudu 79 dollarini barreli eest.

Esmaspäeval tuli hind mõnevõrra alla. WTI langes pärast järsku tõusu 71 dollarile ning Brent ligi 77 dollarile barreli eest.

Rünnakud ohustavad maailma üht tähtsaimat energiatransiidi mereteed – Hormuzi väina.

Iraani ametnikud ja meedia on viimastel päevadel esitanud vastandlikke väiteid selle kohta, kas Teheran kavatseb tõkestada liiklust Hormuzi väinas. Analüütikute sõnul on see taktika tõenäoliselt mõeldud segaduse külvamiseks.

Kuigi seni pole energiataristu vastu suunatud koordineeritud rünnakuid toimunud, märgivad laevade liikumist jälgivad ettevõtted, et paljud firmad on ettevaatusest vältinud kitsa meretee läbimist.

"Iraanlased mõistavad, et USA on kõige tundlikum just nafta hinna suhtes. Nad üritavad seda üles lükata," ütles Eurasia Groupi vanemanalüütik Gregory Brew. "Praegu soovitakse tekitada ebakindlust veetee ohutuse suhtes. Nad tahavad jätta endale ruumi pingete edasiseks kasvatamiseks, mitte ei kasuta kohe kõiki vahendeid," lisas Iraani ekspert Brew.

Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei tapmine ja USA sõjaväelaste hukkumine viib konflikti ohtlikku uude faasi.

Investorid ja poliitikud peavad väina jõuga sulgemist Teherani poolt nn põletatud maa taktikaks, mis tooks kaasa raevuka sõjalise vastuse.

Sellest hoolimata prognoosivad Barclaysi analüütikud, et pikaajaline konflikt võib kergitada nafta hinna 100 dollarini barreli eest. Selline hinnatõus kergitaks kütusekulu autodele ja elektrijaamadele üle maailma.

"Aktsiatele ja krediiditurule on sõja mõju negatiivne, kuid ainult tõsine ja pikaajaline naftatarnete häire avaldaks märkimisväärset mõju globaalsele majanduskasvule," kirjutasid Goldman Sachsi analüütikud pühapäeval.

Nädalate jooksul, mil Washington on koondanud jõude Lähis-Itta, on kauplejad kokku ostnud naftafutuure, kartes konflikti, mis võib sulgeda umbes kuue miili laiuse meretee, mille kaudu liigub ligikaudu viiendik maailma naftast ja maagaasist. 

Reede seisuga olid USA hinnad jaanuarikuise madalseisuga võrreldes tõusnud juba 20 protsenti.

Varasematel aastatel, kui pinged Teheraniga kasvasid, oli selline tõus tavapärane, kuid Hormuzi väina läbivate tankerite liikumine pole kunagi pikemalt katkenud. Isegi eelmisel aastal, kui Iraan ähvardas väina sulgeda 12-päevase sõja ajal, taandusid hinnad kiiresti pärast olukorra rahunemist.

Kuid Iisraeli ja USA rünnakute kiirus ja ägedus ning Iraani vastulöögid Pärsia lahe äärsetele eksportijatele on üllatanud isegi analüütikuid. USA president Donald Trumpi seatud eesmärk saavutada islamivabariigis režiimivahetus on panuseid veelgi tõstnud.

Uuringufirma ClearView Energy Partners hoiatas kliente, et seekord võib olukord olla teistsugune. 

"Režiimivahetusele järgnev sisekonflikt võib tekitada pikaajalise riski nii Iraanis kui ka regioonis, kui erinevad rühmitused hakkavad võimu pärast võitlema. Lühidalt öeldes võib nafta kõrgem hind püsida kauem kui Iisraeli ja USA lahinguoperatsioonid," kirjutas uuringufirma.

Viimane naftahinna tõus viitab sellele, et osa sõjariske on juba hindadesse sisse arvestatud. Energiakonsultatsioonifirma Wood Mackenzie asepresident Alan Gelder märkis, et nüüd on põhiküsimus selles, millal taastub tavapärane eksport.

Gelder lisas, et tarnete täielik taastumine sellistest riikidest nagu Iraan, Saudi Araabia, Kuveit ja Iraak võib võtta nädalaid. See kehtiks isegi optimistliku stsenaariumi korral, kus Teheran nõustuks täitma Washingtoni nõudmisi oma tuumaprogrammi suhtes.

Halvima stsenaariumi realiseerumisel võivad ameeriklased seista vahetult enne vahevalimisi silmitsi kütusehinnaga tanklates, mis survestab Trumpi lubadust hoida elukallidus kontrolli all. Aasia ja Euroopa energianõudlikud majandused võivad aga maksta veelgi rängemat hinda.

Pühapäevases teates klientidele märkisid Evercore'i analüütikud, et nädalaid kestev naftahinna tõus umbes 80 või 85 dollarini barreli eest avaldaks maailmamajandusele vaid vähest mõju ja USA-le peaaegu mitte mingit mõju.

Pikaajalisem või järsem hinnatõus tooks aga kaasa lumepalliefekti.

"Riskistsenaarium, kus nafta maksab 100–120 dollarit, on meie hinnangul olemuselt sootuks teistsugune," kirjutas Evercore. "Selline hinnašokk oleks palju rängem, suurendades inflatsiooniootustega seotud riske."