Läti transpordiminister Atis Švinka ütles sel nädalal, et Misast Leedu piirini, mis teeb 45 kilomeetrit, on Rail Balticu raudtee ehitamiskulu on üle 520 miljoni euro.

"See on 11,572 miljonit eurot (kilomeetri kohta). See on ilma elektrifitseerimise ja signalisatsioonita ning vajalike materjalideta ja siia pole arvestatud ka projekti järelevalvet," lausus Švinka.

Rail Baltic Estoniast (RBE) öeldi ERR-ile, et täpsemalt viitas Švinka raudtee alusehituse võimalikule maksumusele. Eestis on alusehituse hind märkimisväärselt madalam, seitse-kaheksa miljonit eurot ühe kilomeetri kohta, ütles RBE pressiesindaja Silvia Pärmann.

Eestis tehakse sama raha eest, mis Lätis kulub alusehituse jaoks, kõik raudtee jaoks vajalik.

"Kui arvestada kokku kõik vajalikud investeeringud, sealhulgas elektrifitseerimine ja juhtimissüsteem – viimase osas ei ole leping veel sõlmitud ja seega räägime praegu eeldatavast maksumusest –, kujuneb Eestis ühe kilomeetri hinnaks 11–12 miljonit eurot," lausus Pärmann.

Eelmise aasta lõpuks olid Rail Balticu ehitustööd jõudnud Eestis igasse maakonda, mida raudtee läbima hakkab. Rajatakse raudtee muldkehi, liiklussõlmi, viadukte ja sildu. RBE teatel on ehitus graafikus, et aastal 2030 avada rongiliiklus Tallinna ja Varssavi vahel.

Lätis ollakse samas pessimistlikumad, sest sealse transpordiministeeriumi raporti järgi on olemasoleva rahastusega võimalik ehitada vaid 52,7 kilomeetrit põhitrassi muldkeha. See tähendab, et saaks muldkeha valmis ehitada Riia lähedalt Leedu piirini ehk lõunapoolsel trassil.

Eesti peaminister Kristen Michal ütles veebruari alguses, et Eesti üritab survestada Lätit lõpetama nende osa Rail Balticust lubatud mahus ja lubatud ajaks. Michali sõnul alternatiive ei ole ja Rail Baltic tuleb ära teha.