Endine siseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti vajab droonimüüri ja see oli tal siseministrina üks olulisemaid algatusi.

"Droonimüüri rajamise tempo on ilmselgelt liiga aeglane, kui arvestada tänast juhtumit ja siseministeeriumi haldusala mehitamata õhusõidukite kontseptsiooni. Avalikkus tahab valitsuselt täna teda, kui kiiresti droonimüür valmis saab," kirjutas Läänemets.

"Nii seiresüsteemid kui ka droonide allatoomise süsteem, mis ei põhine ainult kaitseväe senisel võimekusel suuri droone alla tuua, vaid vajame võimekust tegeleda ka väiksemõõduliste õhusõidukitega," lisas Läänemets.

"Operatsioonid, mida Venemaa Eesti vastu võib ette võtta nii suuremate kui väiksemate droonidega on luuretegevus, pealtkuulamine, energia- sidetaristu hävitamine, segamine, relvade ja lõhkeainete transport Eesti pinnale kuni atentaatideni välja," märkis Läänemets.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Martin Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et ta peab drooniintsidendi eest vastutavaks valitsust, mis ei ole kaitsekulutuste tõstmisega suutnud rajada piisavat droonitõrje võimet.

"Mitmes droon see nüüd juba on, mis meil vabalt õhuruumis ringi lendab? Vene lennukitest rääkimata," märkis Helme. "Nii või teisiti, isegi Vene piiril pole meil ei vaatlus- ega tõrjevõimekust!"

Endine kaitseväe juhataja ja praegune Euroopa Parlamendi liige, isamaalane Riho Terras märkis, et olukord on tõsine ja seda ei tohiks vaadelda juhusliku kõrvalekaldena.

"Peame reageerima professionaalseimal võimalikul moel ning olema seejuures ühenduses Euroopa liitlastega. Kui tegu on tõepoolest tahtliku rünnakuga meie energiataristule – hetkel ei saa seda veel väita, kuid peame selle võimalusega tõsiselt arvestama –, siis on see rünnak NATO ja Euroopa Liidu vastu," kirjutas Terras.

"Seejuures vedas meie seiresüsteem meid alt. Droonid tuleb tuvastata enne, kui nad sihtmärgini jõuavad. Praegusel juhul tabas see elektrijaama korstnat. Meie droonitõrje võimekus on puudulik ja vajab kiiremas korras investeeringuid," lisas ta.

Parempoolsete liige ja kaitseekspert Ilmar Raag kirjutas, et tõenäoliselt on tegemist sõjalise õnnetusega, sest samal ajal ründas Ukraina droonidega ka Ust-Luga sadamat ja muid objekte Leningradi oblastis.

"Juurdluse lõpptulemus tuleb muidugi ära oodata. Kui Ukrainas toimuvad Vene droonidega sarnased rünnakud, siis esimese asjana hakatakse segama GPS- signaali. Neil hetkedel näiteks teie Google Maps lakkab töötamast. Droone mõjutatakse ka muul elektroonilisel viisil, nii et need kaotavad orientiiri ja võivad lennata jumal teab kuhu," märkis Raag.

"Lõpuni ei saa välistada ka tahtlikku tegevust venelaste poolt, aga sel juhul on see pigem luurelend, et vaadata, kuidas eestlased reageerivad ja paanikasse satuvad. Kui tegelikult oleks tahetud Auvere või muud elektritaristut purustada, siis oleks mängus olnud tunduvalt rohkem droone ja võimsamaid vahendeid," ütles Raag.

Samas märkis Raag, et sellised droonid oleks tulnud maha võtta enne korstna tabamist. "Sarnasest ohust on räägitud juba vähemalt kaks-kolm aastat. Väga suure tõenäosusega midagi sarnast kordub, ilma et tegelik sõda algaks. See on nagu lumi, mis igal talvel saabub," märkis Raag.

"Eestis on olemas oskusteave, et taolisi droone alla võtta, aga seda teavet ei ole rakendatud," lisas ta.

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart kritiseeris ohuteavituse hilisust. "Öösel kell 3:43 tabas Auvere elektrijaama korstent droon. Mitu tundi hiljem saabus inimestele SMS-teavitus drooniohu kohta koos üleskutsega drooni märgates varjuda," kirjutas Kõlvart.

"Jäi selgusetuks, kas SMS-i näol oli tegemist lihtsalt hilinenud reaktsiooniga selle sama drooni kohta meie õhuruumis või on droonioht jätkuvalt aktiivne, sest ametlikes kanalites puudus igasugune täiendav teave tegevusjuhiste kohta, samuti ei olnud võimalik leida sellekohast pressiteadet," märkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul oleks pidanud riik kiiremini ja paremini teavitust saatma. "Inimesed peavad teadma, milline on olukord ning mida tuleks edasi teha. See teave ei saa oodata lõunast pressikonverentsi ja sõnumite lihvimist," märkis Kõlvart.

"Tänane tegutsemine näitas kahjuks, et selline operatiivne plaan praeguse seisuga puudub ning teadmatus valitses kõigil tasanditel," lisas ta.