Ishaq Dari ja tema Hiina kolleegi Wang Yi ühepäevane kohtumine toimus ajal, mil Pakistan üritab asuda USA ja Iraani vahelises sõjas rahuvahendaja rolli, kirjutab The Guardian.

Hiina välisministeeriumi avalduse kohaselt oli visiidi eesmärk tugevdada Hiina ja Pakistani koostööd seoses käimasoleva konfliktiga Iraanis ning teha uusi jõupingutusi rahu edendamiseks.

Seni on Hiina hoidnud Lähis-Ida ja Pärsia lahe konfliktis distantsi, kuigi riigil on sidemed Teherani režiimiga ja ta on suurim Iraani nafta ostja.

Ehkki Peking mõistis hukka USA ja Iisraeli esmased rünnakud Iraanile, on Hiina sellest saadik jäänud suures osas neutraalseks, keskendudes üleskutsetele kehtestada relvarahu ning pidades Teheraniga kõnelusi oma naftatankerite ohutu läbipääsu läbi Hormuzi väina.

Teisipäevase kohtumise järgses avalduses kutsusid Pakistan ja Hiina üles kehtestama viivitamatut relvarahu ja tagama veeteede, sealhulgas blokeeritud väina ohutust, ning esitasid viiepunktilise rahuinitsiatiivi. 

Ühisavalduses nõustuti, et dialoog ja diplomaatia on "ainus elujõuline viis konfliktide lahendamiseks", kuid sisulist progressi peamiste osapoolte läbirääkimistelaua taha toomiseks näis olevat vähe.

Sel nädalal väitis Trump, et läbirääkimised Iraaniga edenevad "erakordselt hästi", samas kui Teheran on kinnitanud, et mingeid otseläbirääkimisi ei toimu.

Viimastel nädalatel on Pakistan seadnud end Iraani sõja lõpetamisele suunatud relvarahupüüdluste keskmesse ning pakkunud Islamabadis välja koha rahukõneluste pidamiseks. 

Kasutades ära häid suhteid mõlema poolega, on Pakistani peaminister Shehbaz Sharif ja armeejuht Syed Asim Munir suhelnud nii USA presidendi Donald Trumpi kui ka Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga. Kahe vaenujalal oleva riigi vahelised sõnumid on liikunud Pakistani vahendajate kaudu.

Pühapäeval võõrustas Islamabad Saudi Araabia, Türgi ja Egiptuse välisministrite kohtumist, et leida konfliktile regionaalne lahendus. Siiski õõnestas USA ja Iraani puudumine nendelt läbirääkimistelt kohtumise diplomaatilist kaalu.

Analüütikute sõnul tuleneb Pakistani kirglik soov olla USA ja Iraani vaheliseks vahendajaks asjaolust, et Washington on Islamabadi eelmiste presidentide ajal aastaid kõrvale jätnud. Valitsus ja armeejuht Munir soovivad nüüd, et riiki nähtaks piirkondliku diplomaatilise raskekaallasena.

"Islamabad püüab kindlustada oma staatust mõjuka keskmise suurusega riigina islamimaailmas ning märku anda oma jätkuvast geopoliitilisest tähtsusest välispartneritele, eriti Washingtonile ja laheriikidele," märkis Pakistani kolumnist ja poliitikaanalüütik Rafiullah Kakar.

Samas on analüütikud ja poliitikud rõhutanud, et Pakistanil on ka otsene huvi konflikt lõpetada, kuna riik maksab Hormuzi väina kütuse- ja gaasiblokaadi tõttu ränka majanduslikku hinda.