USA president Donald Trump ütles, et ta viib Ameerika Ühendriigid tõenäoliselt NATO-st välja. Kui tõsiselt tuleks sellesse uudisesse suhtuda? Me saame aru, et ühelt poolt on see Trump, aga teiselt poolt on ta oma esimese presidentuuri ajal seda juba ähvardanud või see peaaegu oligi nii kaugel. Kuidas me peaksime neid sõnu täna, praeguses julgeolekuolukorras, vaatama?

Tõsi on, et Trump on tegelikult sellesama narratiivi juurde aeg-ajalt tagasi tulnud. Siinkohal peab kohe ütlema, et kõik need väited, mis administratsiooni poolt on tulnud, on põhimõtteliselt valed.

See, mida on öelnud Trump ja nüüd ka välisminister Marco Rubio korranud, on ju see, et NATO ei ole USA-le appi tulnud, kui USA-l on seda vaja olnud. Kuid me peame meenutama, et tegelikult rakendati NATO artiklit viis, kus kõik alliansi liikmed ühte liiget aitavad, oli just siis, kui USA-l oli abi vaja. See juhtus 11. septembril 2001 ehk see väide on põhimõtteliselt vale.

Teine küsimus on see, miks peaks liitlased minema USA-le appi Iraanis, kus tegelikult USA korraldas selle rünnaku ja algatas sõja ilma liitlasi informeerimata.

Samas Euroopa pealinnadest väga suurt vastukaja sellele kõigele ei kuule. Ometi tähendaks see kogu Euroopa sõjalisele võimekusele katastroofi, kui see päriselt teoks saaks. Kas see võib päriselt sündida?

On üsna kahtlane, et see kohe teoks saaks, sest tegelikult ei ole USA presidendil sellist võimu, et USA-d NATO-st välja viia. Selleks on vaja kongressi vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust ja tänases seisus ei tundu see poliitiliselt väga võimalik. Küll aga on Valgel Majal võimalik, kui seda toetavad kaitseministeerium ja välisministeerium, hakata takistama erinevaid NATO algatusi, kokkuleppeid ja ka vägede kohalolekut. Sellest on juba pikalt räägitud, et USA soovib vägesid Euroopast välja viia. Loomulikult ei saa ta seda kõike korraga teha ja see ei oleks ka väga mõistlik, kuid mingis mahus on see võimalik.

Briti peaminister on praegu moodustamas riikide gruppi, kus nad tahavad olukorda Hormuzi väinas arutada.

Briti peaministri algatus tundub tõesti olevat selline esimene koosolek, kus arutatakse võimalikke diplomaatilisi ja poliitilisi lahendusi selle väina lahti hoidmiseks. USA kaitseminister väljendas väga populistlikult, et need raketid, mida Iraani hävitama mindi, ei ulatuks isegi Euroopani, rääkimata USA-st. Kõik need algpõhjused, miks USA sinna ikkagi läks, on saavutamata. Need saavutati osaliselt eelmise aasta suvel rünnakuga ning kui enne seda konflikti oli Hormuzi väin avatud, siis nüüd on saanud sõja lõpetamise põhiliseks eesmärgiks see väin uuesti avada. See on natuke paradoksaalne.

Kuigi samas ütles Trump, et ta võib sõjast lihtsalt välja tõmmata, sealt ära minna ja Hormuzi väin võib ka kinni jääda.

See kõlab sõnades tõenäoliselt võimsamalt kui tegudes. Seda on väga raske ette kujutada, et USA saaks sealt lahkuda, kui regioonis on nii palju USA sõjaväebaase, mida Iraan on viimastel nädalatel regulaarselt pommitanud. USA peab seal mingisuguse kohaloleku säilitama. Teiseks, kui Iraanil jääb Hormuzi väina liikluse osas otsustusõigus, hakkab see hinnatõusu näol mõju avaldama ka USA tarbijatele.

Kas keegi saab aru, miks Ameerika Ühendriigid ründasid Iraani? Miks see operatsioon üldse vajalik oli?

Selle administratsiooni otsustusprotsessi sisse on praegu raske näha ja väga selget loogikat sealt ehk kohe ei leiagi. Kindel on see, et Iraan on olnud USA-le pikka aega pinnuks silmas. On võimalus, et Trump lootis lihtsalt saada kiiret võidukat sõda, mille kõiki tagajärgi ta ei suutnud ette näha.

Räägitud on ka Khargi saare hõivamisest ja maavägede sisseviimisest. Kas need on tühjad jutud või on see realistlik tulevikuvaade?

Kui me vaatame praegu USA vägede liikumist, siis see on täitsa laual. Üksused, mis sinna liiguvad – merejalaväelased ja osad üksused 82. õhudessantdiviisist –, ongi mõeldud just selliste operatsioonide jaoks, et kiiresti mingi maa-ala hõivata ja seda enda käes hoida. Khargi saare puhul on see täiesti realistlik ning see ei oleks USA sõjaväele ilmselt liiga keeruline. Palju keerulisem on aga see, mis tuleb pärast: hoida saart enda käes ajal, kui Iraanil on võimalik seda oma sisemaalt pommitada.

Sealt tulevad ohvrid Ameerika sõjaväelaste hulgas ja see on otseses korrelatsioonis Ameerika Ühendriikide presidendi populaarsusega.

Jah, kindlasti. Ajalooliselt on USA presidendid sõdade alguses tavaliselt saanud suure siseriikliku toetuse, aga praegu see toetus väga suur ei ole.

Aga presidendi toetus ei ole vist hetkeseisuga veel ka väga palju langenud?

Põhilist toetust pakub talle MAGA-baas või vabariiklaste baas. Kuid kindlasti, kui kaitseväelaste hulgas peaks tulema inimohvreid ja haavatuid, langeb populaarsus drastiliselt.

Missugune on Iraani praegune võimekus? Kui palju neil sõjalist jõudu veel jätkub?

Seda on väga keeruline öelda, sest tõenäoliselt ei tea seda täpselt isegi Ameerika Ühendriikide luure. Selge on see, et alguses mindi hävitama Iraani õhuväge, mida Iisrael tegelikult juba eelmise aasta suvel oluliselt kärpis. Järgmisena sooviti hävitada laevastik – see on nüüdseks tehtud, aga Hormuzi väin on ikkagi kinni. Mis puudutab rakettide laskmisvõimekust ja taastootmist, siis me võime küll spekuleerida, et kui palju USA ja Iisrael on lööke andnud, kuid tegelikult on Iraanil väga palju võimekust maa-alustes baasides.

Kui me vaatame sagedust, millega Iraan ründab oma naaberriike, siis see on olnud üsna stabiilne. See kukkus sõja esimestel päevadel, kuid praegu suudavad nad hoida ühte ja sama tempot. Iraanil on kindlasti vähenenud ballistiliste rakettide laskmisvõime, kuid on üsna tõenäoline, et droonide laskmisvõime on üsna puutumatu.

Mis te ennustate, kas see sõda lõpeb pigem kuude või aastate pärast?

Kui ma peaks ennustama, siis ma ütleks pigem kuude pärast, aga ajalugu räägib mulle vastu, sest Lähis-Idas pole ükski sõda olnud lühike.