"Paljud maailma riigid on küsinud Ameerika Ühendriikidelt abi, et vabastada oma laevu, mis on Hormuzi väinas kinni," kirjutas Trump pühapäeval sotsiaalmeedias. "Iraani, Lähis-Ida ja Ameerika Ühendriikide huvides oleme neile riikidele öelnud, et juhendame nende alused turvaliselt piirangutega vetest välja, et need saaksid vabalt oma tegevust jätkata."

Kahe USA kõrge ametniku sõnul on Trumpi poolt projektiks "Vabadus" ristitud uus mehhanism sisuliselt koordinatsioonikeskus liikluse korraldamiseks läbi väina. Sellesse on kaasatud riigid, kindlustusfirmad ja laevandusorganisatsioonid. Ametnikud täpsustasid, et esialgu ei ole kavas kasutada USA mereväe sõjalaevu aluste eskortimiseks.

Euroopa diplomaadid ja laevaomanikud meenutasid aga presidendi varasemaid edutuid katseid laevaliiklust taastada, sealhulgas üleskutset NATO liitlastele saata piirkonda sõjalaevu, mis jäi vastuseta. Nende hinnangul ei muuda koordinatsioonikeskus ilma sõjalaevade eskordita olukorda väinas märkimisväärselt.

Ühe ametniku sõnul paigaldas Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) hiljuti väina meremiine, mis kujutavad kaubalaevadele uut ohtu. Enne konflikti läbis väina ligi 20 protsenti maailma naftatarnetest.

USA kõrgete ametnike sõnul seisneb Trumpi ettepanek miinide asukoha kindlaksmääramises ja selle info edastamises väina läbivatele laevadele, et nad saaksid ohtu vältida. Samuti soovitakse kaardistada üldised ohutud laevateed. USA ootab ka teistelt riikidelt abi info kogumisel, mis aitaks neid teid tuvastada.

Trump märkis sotsiaalmeediapostituses, et kui protsessi sekkutakse, tuleb sellega "kahjuks jõuliselt tegeleda". Tema sõnul alustatakse operatsiooniga esmaspäeva hommikul Lähis-Ida aja järgi.

President kirjeldas sammu kui USA ja Lähis-Ida riikide ning eriti Iraani nimel tehtavat "humanitaaržesti", täpsustamata, milline roll on selles islamivabariigil. 

USA väejuhatuse (CENTCOM) avalduse kohaselt toetavad operatsiooni 15 000 sõjaväelast, juhitavate rakettidega hävitajad, üle saja maa- ja merebaasides asuva lennuvahendi ning mehitamata platvormid.

Teheran sulges strateegilise tähtsusega veetee vastusena 28. veebruaril alanud USA ja Iisraeli rünnakutele, mis tekitas maailma energiaturgudel segaduse. Trumpi administratsioon vastas Iraani sadamate mereblokaadiga, et avaldada riigile majanduslikku survet USA läbirääkimistingimustega nõustumiseks.

Laevandusväljaande Lloyd's List andmetel on Iraani rünnakud ja USA blokaad vähendanud laevaliiklust väinas sõja algusaja madalaimale tasemele. 

Lisaks viiendikule maailma nafta- ja maagaasitarnetest on väin kriitiline tuiksoon transportimaks väetiseid, alumiiniumi ja heeliumi, mida kasutatakse tehisintellektitööstuses.

Iraan on konflikti algusest peale rünnanud väinas ja selle ümbruses umbes 25 kaubalaeva. Briti merekaubandusameti (UKMTO) andmetel teatas üks puistlastilaev pühapäeval, et seda ründasid veeteel mitu väikest alust.

Iraani väikesed ründealused jätkasid rünnakuid pärast seda, kui Trump teatas, et Iraani sadamate blokaad jätkub vaatamata ajutisele relvarahule. Viimastel nädalatel on Iraan hõivanud kaks kaubalaeva, kasutades selleks väikeseid relvastatud paate.

"Hormuzi väina ja Pärsia lahte ei juhita Trumpi meeleheitlike postituste kaudu," kirjutas Iraani parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Ebrahim Azizi pühapäeval sotsiaalmeedias. Ta lisas oma postitusele hoiatuse, et USA igasugust sekkumist uude merekorraldusse käsitletakse relvarahu rikkumisena.

Turuanalüütikud on skeptilised, et USA uus algatus lahendab väina sulgemisest tingitud probleemi. Üks Euroopa laevaomanik, kelle neli alust on Pärsia lahes lõksus, märkis, et laevad hakkavad liikuma alles pärast "lõplikku relvarahu". Hinnanguliselt on mõlemal pool väina kinni umbes 1600 alust.

"Ettepanek on pehmelt öeldes segane. Kui sind juhendab lääne sõjalaev, võid sa muutuda IRGC jaoks veelgi ahvatlevamaks sihtmärgiks," ütles Ateenas asuva ettevõtte GasLog tegevjuht Kostas Karathanos. Tema ettevõttel on sõja algusest saadik Omaani lahes kinni üks gaasitanker, mis üritab jõuda Aasiasse.

Wall Street Journali teatel alustas Trumpi administratsioon eelmisel kuul teistelt riikidelt toetuse küsimist "meresõiduvabaduse süsteemile", lootuses luua uus rahvusvaheline koalitsioon. Algatust kirjeldati aprillis välisministeeriumi sisesuunistes, kus kutsuti diplomaate üles veenma välisriike liituma. Ühe kõrge ametniku sõnul pole seni keegi sellega liitunud.

Suuniste kohaselt jagaks USA juhitav koalitsioon infot, koordineeriks diplomaatilist tegevust ja jõustaks sanktsioone.

Trumpi avaldus langes ajale, mil ta teatas, et lükkab tõenäolise Iraani-poolse sõja lõpetamise ettepaneku tagasi. See on järjekordne märk USA ja Iraani vahelisest patiseisust läbirääkimistel.

Iraan esitas hiljuti 14-punktilise plaani sõja täielikuks lõpetamiseks pärast seda, kui mõlemad pooled kuulutasid 7. aprillil läbirääkimiste ettevalmistamiseks välja ajutise vaherahu. Iraani plaani põhitingimused – sealhulgas sõjakahjude hüvitamine Teheranile ja Iraani külmutatud varade vabastamine – ei ole USA jaoks vastuvõetavad.

Viimase viie nädala jooksul mereteed läbinud 15 laeva on kasutanud väina põhjaosas asuvat Laraki saare koridori. Seda kontrollib täielikult revolutsiooniline kaardivägi, kasseerides iga laeva pealt umbes kaks miljonit dollarit läbisõidutasu. Teadaolevalt on tegemist olnud peamiselt Kreeka, Hiina ja India omanikele kuuluvate alustega, mis vedasid toornaftat, butaani ja tarbekaupu.

Trump on korduvalt rõhutanud, et mis tahes lõpliku kokkuleppe osana peab Iraan väina taasavama ja tuumaprogrammist täielikult loobuma. USA Euroopa liitlased on edastanud Iraanile sama sõnumit oma rahupüüdluste käigus.

USA rahandusminister Scott Bessent ütles pühapäeval, et Iraan hakkab blokaadi tõttu survet tundma ja peab peagi naftapuuraugud sulgema, kuna hoidlad täituvad. "Hoidlad täituvad kiiresti. Kui see juhtub, peavad nad hakkama puurauke sulgema, mis meie hinnangul võib juhtuda järgmise nädala jooksul," ütles ta kanalile Fox News.

Kuigi mereblokaad on survet suurendanud, on ametnikud ja analüütikud märkinud, et ainuüksi majanduslikust survest ei pruugi piisata, et veenda Iraani valitsust loobuma oma strateegilisest eesmärgist arendada tuumarelvi ja rahastada piirkondlikke terrorirühmitusi.

Blokaadi jõustav USA väejuhatus teatas pühapäeval, et on seni takistanud 49 aluse liikumist Iraani sadamatesse.