Valge Maja veebisaidil avaldatud strateegia kohaselt põhineb USA uus strateegia põhimõtetel "Ameerika ennekõike" ja "Rahu jõu kaudu". Dokumendis on määratletud kolm peamist terrorirühmituste tüüpi: kuritegelikud rühmitused, traditsioonilised islamistlikud terroristid ja vägivaldsed vasakäärmuslased. Valge Maja liigitab viimasesse kategooriasse Ameerika-vastased ja radikaalsete transsooliste rühmitused, eriti anarhistid ja Antifa liikmed.

"Kui ma 20. jaanuaril 2025 Valgesse Majja naasin, sai mööda neli aastat nõrkust, läbikukkumisi, alistumist ja alandust. Meie uus Ameerika Ühendriikide terrorismivastane strateegia on jõu kaudu tagasipöördumine terve mõistuse ja rahu juurde. Kui te kahjustate ameeriklasi või plaanite neile kahju teha, leiame teid ja tapame teid," ütles Trump dokumendi eessõnas.

Valge Maja terrorismivastase võitluse direktor Gorka ütles ajakirjanikele, et Trump allkirjastas dokumendi teisipäeval, lähtudes põhimõttest, et "Ameerika on meie kodumaa ja seda tuleb kaitsta".

"Meie uus terrorismivastane strateegia seab esikohale [lääne]poolkera terroriohtude neutraliseerimise [narko]kartellide tegevuse halvamise kaudu, kuni need rühmitused ei ole enam võimelised tooma Ameerika Ühendriikidesse narkootikume, oma liikmeid ja inimkaubanduse ohvreid," ütles Gorka.

Uudisteagentuur Reuters meenutas, et USA relvajõud on hävitanud Kariibi merel ja Vaiksel ookeanil kümneid paate osana sellest, mida Washington nimetab narkovastaseks võitluseks ja mis on seotud ka operatsiooniga, mis hõlmas Venezuela juhi Nicolás Maduro kukutamist ja USA-sse kohtu alla toomist selle aasta algul.

Trumpi administratsioon on ametlikult nimetanud fentanüüli ja selle lähteained massihävitusrelvadeks. Strateegi kohaselt jätavad Ameerika Ühendriigid nüüd endale õiguse korraldada ennetavaid sõjalisi lööke läänepoolkera tarnevõrgustike ja kartellide vastu, tuginedes ajakohastatud Monroe doktriinile.

USA-s keskendub strateegia Gorka sõnul ka selliste vägivaldsete ilmalike poliitiliste rühmituste tuvastamisele ja neutraliseerimisele, mille ideoloogia on tema sõnul Ameerika-vastane, radikaalselt transsooline või anarhistlik, näiteks Antifa.

"Kasutame kõiki põhiseadusega lubatud vahendeid, et neid kodumaal kaardistada, tuvastada nende liikmeskond, selgitada välja nende sidemed rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Antifa ning kasutada õiguskaitsevahendeid nende tegevuse halvamiseks enne, kui nad saavad süütuid inimesi vigastada või tappa," ütles ta.

Pärast konservatiivse aktivisti Charlie Kirki mõrva septembris kutsusid Valge Maja abilised üles koordineeritud tegevusele nimetamata vasakpoolsete rühmituste vastu, keda süüdistatakse vägivalla õhutamises.

Gorka ütles, et strateegia keskendub ka parempoolsetele rühmitustele, kes õhutavad vägivalda.

Samuti rõhutatakse surve jätkamist niinimetatud globaalsele džihadistlikule liikumisele, sealhulgas selliste rühmituste nagu al-Qaeda sihikule võtmist ja hävitamist.

Strateegia Lähis-Ida osa nimetab Iraani terrorismi peamiseks riiklikuks sponsoriks. Washington laiendas oluliselt ka terroriorganisatsioonide nimekirja, lisades sinna Moslemi Vennaskonna rakud Egiptuses, Liibanonis, Sudaanis ja Jordaanias.

Gorka sõnul kohtuvad USA terrorismivastase võitluse ametnikud reedel rahvusvaheliste partneritega, et arutada, kuidas liitlased saaksid suurendada jõupingutusi terrorismiohtude vastu võitlemisel, eriti Iraanist ja Hormuzi väinast lähtuvate ohtude osas.

Trumpi administratsioon avaldab oma Euroopa NATO liitlastele survet, et nad suurendaksid kiiresti julgeolekukulutusi ja muudaksid oma rändepoliitikat. Washington rõhutab, et massiline ränne on muutnud Euroopa rahvusvahelise terrorismi logistika- ja värbamiskeskuseks.

"Ameerika ametnikud on harjunud mõtlema Euroopa probleemidele ebapiisavate sõjaliste kulutuste ja majandusliku stagnatsiooni kaudu. Selles on teatud tõde, kuid Euroopa tegelikud probleemid on veelgi sügavamad," märkis Trump oma eessõnas strateegiale.

Strateegia kohaselt plaanivad Ühendriigid säilitada Aafrika mandril ja Aasia riikides vaid minimaalse sõjalise kohaloleku. Valge Maja kavatseb terrorismivastase võitluse koorma nihutada kohalikele partneritele, pakkudes neile peamiselt luuretuge. Eraldi prioriteet nendes piirkondades on kristlike elanike relvastatud kaitsmine radikaalsete islamistide rünnakute eest.

Strateegiast ülevaate teinud väljaanne Ukrainskaja Pravda meenutas, et 2024. aasta presidendikampaania ajal lubas Trump oma välispoliitikas radikaalset muutust, edendades ideed võidelda narkokartellide vastu sõjaliste vahenditega.

Vahetult pärast ametisseastumist 2025. aasta jaanuaris allkirjastas ta täitevkorralduse, millega algatati rahvusvaheliste kuritegelike jõukude terroriorganisatsioonideks nimetamise protsess.

2025. aasta veebruaris lisas USA välisministeerium ametlikult kaheksa rühmitust, sealhulgas Sinaloa kartelli ja MS-13, globaalsete terroristide nimekirja.