Pärast esialgsete tulemuste laekuma hakkamist selgus, et Tööpartei kaotas toetust oma traditsioonilistes tugipunktides Kesk- ja Põhja-Inglismaa endistes tööstuspiirkondades ning mõnes Londoni osas.

Peamine tõusja valimistel oli Brexiti kampaaniat eest vedanud Farage'i partei Reform UK, mis sai Inglismaal üle 300 volikogukoha ja võib moodustada Šotimaal ja Walesis peamise opositsiooni iseseisvusmeelsetele Šoti Rahvusparteile ja Plaid Cymrule.

Esialgsete andmete kohaselt sai Reform UK Inglismaal juurde 335 volikogu kohta, leiboristid kaotasid 247 kohta ja konservatiivid 127 kohta.

Valimistulemused peegeldavad valijate sügavat pahameelt peaministri vastu ja kasvavaid kahtlusi tema tuleviku suhtes vaid kaks aastat pärast tema valimisvõitu parlamendivalimistel, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

"Pilt on Tööpartei jaoks olnud sama halb, kui oodati, või isegi hullem," ütles Briti mainekaim arvamusküsitluste läbiviija John Curtice.

Inglismaa 136 kohaliku omavalitsuse valimised koos Šotimaa ja Walesi kohalike seadusandlike kogudega on enne järgmisi üldvalimisi, mis toimuvad 2029. aastal, avaliku arvamuse kõige olulisem proovikivi.

Mõned leiboristide seadusandjad on öelnud, et kui partei Šotimaal halvasti esineb, kaotab Walesis võimu ega suuda Inglismaal kaitsta seniseid umbes 2500 volikogu kohta, avaldatakse Starmerile survet tagasi astuda või vähemalt lahkumise ajakava esitada.

Kuid Starmeri liitlased kiirustasid peaministrile toetust avaldama, öeldes, et praegu pole õige aeg tema vastu astuda. Kaitseminister John Healey teatas, et viimane asi, mida valijad tahavad, on juhivalimistega kaasnev võimalik kaos.

"Ma arvan, et ta suudab ikka veel tulemuslik olla, ta suudab veel olukorra ümber pöörata," ütles Healey Times Radiole.

Uued parteid lõhuvad senist kaheparteisüsteemi

Esialgsed tulemused näitasid Briti traditsioonilise kaheparteisüsteemi jätkuvat lagunemist mitmeparteiliseks demokraatiaks, mis analüütikute sõnul kujutab endast üht suurimat muutust Briti poliitikas viimase sajandi jooksul.

Kunagi domineerinud Leiboristlik partei ja Konservatiivide partei kaotasid hääli Reform UK-le ja poliitilise spektri teises otsas asuvale vasakpoolsele Rohelisele parteile, samas kui Šotimaal ja Walesis eeldati rahvuslike parteide valimisvõitu.

Ka Farage ütles, et seni avaldatud tulemused näitavad "ajaloolist muutust Briti poliitikas".

Tööpartei kaotus

Tööpartei kaotas esimest korda pea 50 aasta jooksul kontrolli Suur-Manchesteri Tameside'i volikogu üle pärast seda, kui Reform UK sai seal kõik 14 kohta, mis olid seni Tööpartei käes. Lähedal asuvas Wiganis, endises kaevanduspiirkonnas, mida leiboristid on hoidnud oma käes enam kui 50 aastat, kaotas Tööpartei Reform UK-le kõik oma 20 kohta ja Salfordis sai partei enda käes olnud 16 kohast tagasi ainult kolm.

"Tulemused olid ehmatavad," ütles Salfordi leiboristist parlamendiliige Rebecca Long-Bailey.

Kuigi ametisolevatel valitsustel on vahevalimistel sageli raskusi, ennustasid arvamusuuringute läbiviijad, et leiboristid võivad kohalikel valimistel kaotada kõige rohkem volikogukohti pärast konservatiivist endist peaministrit John Majorit, kes kaotas 1995. aastal üle 2000 koha, kui tema valitsus oli lõpututes korruptsiooniskandaalides.

Starmeri võimu õõnestavad skandaalid

Endine jurist Starmer sai 2024. aasta valimistel ühe suurima parlamentaarse enamuse Briti tänapäeva ajaloos lootusega, et ta toob stabiilsuse pärast aastaid kestnud poliitilist kaost.

Kuid tema ametiaega on iseloomustanud arvukad poliitilised pöörded, nõunike vahetumine ja skandaal seoses Peter Mandelsoni nimetamisega Briti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Mandelson vallandati üheksa kuud pärast ametisse asumist sidemete tõttu süüdimõistetud USA seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga.

Starmer kinnitab, et juhib Tööparteid ka järgmistel valimistel ning partei pole oma 125-aastase ajaloo jooksul kunagi edukalt ühtegi ametisolevat peaministrit ametist kõrvaldanud.

Peaministrit aitab ka asjaolu, et kaks tema võimalikku mantlipärijat – Suur-Manchesteri linnapea Andy Burnham ja endine asepeaminister Angela Rayner – ei ole veel positsioonil, et juhi kohale kandideerida, ja teised konkurendid ei näi olevat praegu valmis tema vastu astuma.

Energiaminister Ed Milibandi meeskond eitas neljapäeval ajalehes Times ilmunud teadet, et ta oli soovitanud Starmeril kaaluda oma lahkumise ajakava koostamist.