Ungari parlament valis Magyari Orbani asemel peaministriks

Ungari seadusandjad valisid laupäeval ametlikult riigi uueks peaministriks Euroopa-meelse konservatiivi Peter Magyari, kes võitis läinud kuul valimised, mis lõpetasid Viktor Orbani 16 aastat väldanud võimuperioodi.
Parlament valis Magyari peaministriks 140 poolt- ja 54 vastuhäälega, üks saadik jäi erapooletuks.
Hääletus leidis aset aprillikuiste valimiste järel kokku tulnud parlamendi uue koosseisu avaistungil.
Oma ülisuure enamuse toel saab Magyari valitsus sisuliselt läbi viia kõik soovitud seadusmuudatused. Tema juhitav Tisza erakond sai 141 kohta Ungari 199-kohalises parlamendis.
Laupäeva hommikul parlamenti saabunud Magyar on lubanud režiimimuutust ja ulatuslikke reforme korruptsioonivastaseks võitluseks.
Väljas kogunesid sajad inimesed jälgima parlamendis toimuvat suurtelt ekraanidelt, mis olid püstitatud ümber Doonau-äärse hoone.
"Ma ei ole kunagi varem kogenud sellist rõõmu, sellist sõbralikku õhkkonda, sest on näha, et enamik inimesi soovis seda," ütles 66-aastane pensionär Anna Horváth AFP-le, lisades, et loodab korruptsiooni lõppemist, vabaduste tagasitulekut ja Ungari koha taastamist Euroopa Liidus.
45-aastane Magyar soovib tühistada ka muudatused, mille tegi Orbán – kes arendas tihedaid sidemeid USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga – institutsioonides, et kontrollida kohtusüsteemi, meediat, akadeemilisi ringkondi ja teisi sektoreid.
Magyari Tisza partei saavutas parlamendis kahekolmandikulise enamuse, mis võimaldab muuta põhiseadust ja viia ellu olulisi reforme.
Ühe oma pakilisema ülesandena püüab Magyar vabastada miljardeid eurosid EL-i vahendeid, mille Brüssel on õigusriigi põhimõtetega seotud murede tõttu külmutanud.
Eelmisel nädalal kohtus Magyar kõnelusteks Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga.
Ungari seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, sealhulgas stagneeruva majanduse ja halvenevate avalike teenustega, mis analüütikute sõnul vajavad pikaajalist struktuurset ümberkorraldamist.
"Uue valitsuse suhtes on palju kannatlikkust ja head tahet, kuid ootused on laes ning need tuleb täita ka lühikeses perspektiivis," ütles liberaalse mõttekoja Republikon Instituut strateegiadirektor Andrea Virág AFP-le.
Magyar on oma režiimimuutuse osana kutsunud presidenti ja teisi Orbani liitlasi tagasi astuma. Samuti on ta kutsunud ametivõime üles takistama Orbani kaaslaste kapitali välismaale viimist.
Orban teatas eelmisel kuul, et ei hakka parlamendis tööle – loobudes seega võidetud kohast – esimest korda pärast riigi demokratiseerimist 1990. aastal.
62-aastane poliitik, kelle eesmärk oli muuta 9,5 miljoni elanikuga riik "illiberaalse demokraatia" eeskujuks ja kes piiras laialdaselt õigusi, on öelnud, et keskendub "rahvusliku leeri ümberkorraldamisele".
Seadusandjad valisid parlamendi spiikriks hotellipidaja Ágnes Forsthofferi, kes on üks paljudest naistest, kelle Tisza on kõrgele ametikohale määranud. Oma esimese otsusena andis uus spiiker korralduse heisata parlamendihoonele tagasi Euroopa Liidu lipp, mis oli sealt puudunud Orbani valitsusajal.
"Olgu minu esimene otsus parlamendi spiikrina esimene sümboolne samm teel tagasi Euroopasse," lausus ta.
Kuna uus valitsuspartei püüab pakkuda mitmekesisemat esindatust kui Orbani koalitsioon, on kandidaatide seas ka jurist Vilmos Kátai-Németh sotsiaal- ja pereasjade ministrina – Ungari esimene nägemispuudega minister. Roma päritolu ajalooõpetajast Krisztián Kőszegist saaks parlamendi aseesimees.
Laupäevased pidustused parlamendihoones ja selle ümbruses on sümboolikast tulvil, sisaldades lippe ja muusikat, mis avaldavad austust Ungari EL-i liikmesusele, riigi arvestatavale roma vähemusele ja naaberriikides elavatele etnilistele ungarlastele.
"Magyar püüab näidata, et ta esindab rahvusliku ühtsuse ja leppimise vormi pärast Orbáni lõhestavat poliitikat," ütles Virág.
"Pidustustega tahab ta näidata ka seda, et tegemist ei olnud pelgalt valitsuse vahetusega, vaid uue ajastu algusega," lisas ta.
Vasaktsentristlikud ja liberaalsed parteid ei ole parlamendis esindatud esimest korda pärast 1990. aastat.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: AFP-BNS









