Juhtumit põhjalikult uurinud CNNi andmetel uppus laev pärast mitmeid plahvatusi, kuid uppumise täpne põhjus pole ikkagi selge. Uudistekanali hinnangul võidi Ursa Majorit rünnata torpeedoga, mida omavad vaid USA, osa NATO riike, Venemaa ja Iraan.

Samas püsis laev veepinnal seni, kuni lähedusse saabus Vene sõjalaev.

Ursa Major oli 142 meetri pikkune Vene lipu all sõitev kaubalaev, mis kuulus riigiga seotud ettevõttele Oboronlogistics. Ametlikel andmetel vedas laev 129 konteinerit ja kaht kraanat. Deklareeritud lasti hulka kuulusid ka kaks hooldusluugi katet, kuid tegelikult olid need tuumareaktori osad.

Kapten kuulati Hispaanias üle

Laeva kapten Igor Anissimov tunnistas Hispaania uurijatele, et "luugikaaned" olid hoopis tuumareaktori komponendid, mis sarnanevad allveelaevadel kasutatavatele seadmetele.

Sündmus leidis aset vahetult pärast seda, kui Põhja-Korea saatis oma väed Venemaale appi sõtta Ukraina vastu. Juba pikemat aega on oletatud, et Venemaa pakkus vastutasuks sõdurite saatmise eest Põhja-Koreale tehnilist ekspertiisi ja komponente tuumaallveelaevade arendamiseks.

Ursa Majori teekond algas 11. detsembril 2024 Peterburist. 22. detsembril vähendas laev Hispaania ranniku lähedal järsult kiirust. 23. detsembril saatis laev välja hädakutse. Meeskond teatas kolmest plahvatusest masinaruumis. Kaks meeskonnaliiget, mehaanikud, jäid kadunuks ja arvatakse olevat hukkunud.

Hispaania päästeteenistus evakueeris aluselt 14 meeskonnaliiget, kuid päästjad ei saanud siseneda masinaruumi, mis oli suletud.

Sama päeva õhtul saabus sündmuskohale Vene sõjalaev Ivan Gren, mis võttis operatsiooni üle ja käskis Hispaania alustel eemalduda kahe meremiili kaugusele.

Pärast seda, kui Ivan Gren tulistas signaalrakette, tuvastati piirkonnas neli seismilist signaali, mis sarnanesid veealustele plahvatustele. Kell 23.20 oli laev uppunud.

Laeva keres haigutas paljuütlev auk

Uurijad on leidnud mitmeid viiteid sellele, et tegu võis olla sihipärase rünnakuga, mitte õnnetusega: laeva keres oli 50×50 cm suurune auk, milles metall oli väändunud sissepoole. Hispaania uurijate hinnangul võis sellise kahjustuse põhjustada kõrgtehnoloogiline torpeedo, mida omavad vaid üksikud riigid.

Laeva omaniku Oboronlogistics hinnangul oli tegu "sihtmärgistatud terrorirünnakuga". Ettevõtte teatel algas intsident "kolme järjestikuse plahvatusega laeva parempoolses ahtriosas, mis põhjustas kiire kreeni, ulatuslikud tehnilised rikked ja suitsukahjustused. Vaatamata meeskonna pingutustele tuli alus evakueerida."

Pärast uppumist on umbes 2500 meetri sügavusel asuva vraki juures täheldatud ebatavalist aktiivsust. Nädal pärast intsidenti viibis uppumispaigas Vene uurimislaev Jantar. Piirkonnas registreeriti veel neli plahvatust, mis võib viidata vrakis olnud tundliku info või seadmete hävitamisele.

USA sõjavägi on saatnud piirkonda kahel korral WC-135R tüüpi lennuki: augustis 2025 ja veebruaris 2026. Need lennukid on mõeldud radioaktiivse saaste tuvastamiseks ja analüüsimiseks.