ETV saatele "Prillitoos" antud intervjuus nentis praegu sadamakaptenina tegutsev Rask, et võrreldes ajaga enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga on tänapäeva Eesti seadusloome oluliselt erinev.

"Tol ajal tehti väga palju seadusi töörühmades, kaasati kogu ajupotentsiaal, mis Eestis oli, kogu professuur, mis Eestis oli, väliseksperdid. Täna on ikkagi see, et seadus on muutunud üheks direktiivse juhtimise meetodiks valitsuse käes," lausus Rask, kes on olnud nii sise- kui ka justiitsminister 90-ndatel aastatel ja 2000-ndate aastate alguses.

"Me oleme üsna tõsise osa oma õigusloome suveräänsusest ära andnud," lisas Rask, pidades selle all silmas, et väga suur osa praegustest seadustest kannab märget "vastavus Euroopa õigusaktidega", samuti tuleb Euroopast paljuski initsiatiiv ja kiire õigusloome, nagu seaduste parandused, täiendused.

Teiseks kritiseeris Rask asjaolu, et kogu seaduste mass tuleb tegelikult ametkondadest, mis kirjutavad seadusi valmis selle nägemuse järgi, mis on konkreetse ametkonna eesmärk. Sealt tekivad aga Raski sõnul vastuolud.

Eestis tüüpilised koalitsioonivalitsused peaksid Raski hinnangul taotlema üksmeelt ning leppima omavahel kokku, mis on see Eesti asi, mida ajada, mitte minema valitsusse oma asja ajama.

Rask meenutas Saksa õigusteadlast Robert Alexyt, kes käis 1990-ndate lõpus Eestis õigusharidust andmas ja on ka Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi autor, kes öelnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu lahend peab olema sedavõrd selge, et ka poliitikud poliitilisel näitelaval saaksid sellest aru.

"Mina mõtlesin 2000. aastal, et mis poliitiline näitelava, me ehitame Eesti riiki üles ja mis näitelava siin on. Aga kui hakata nüüd selle järgi mõtlema, siis tal oli õigus. Tegelikult ongi see päevapoliitiline üksteisele ära panemine ja koha kätte näitamine see poliitiline näitelava," rääkis Rask, lisades, et talle see ei meeldi ning tema hinnangul on see viinud ka selleni, miks paljud inimesed, seal hulgas tema sõbrad ei taha enam päevauudiseid jälgida.

"Minu arust on see ohumärk ja see ohumärk ei ole mitte meie tugevates ametnikes, kes seda täitevvõimu kannavad ja haldavad, vaid suhteliselt nõrkades poliitikutes, kes tegelevadki poliitilisel näitelaval mängimisega selle asemel, et võtta vastutust ja olla argumenteeritud diskussiooni osalised."

Pikemalt saab Märt Raski intervjuud, kus ta muu hulgas räägib oma elust Alliklepa sadama kaptenina, vaadata sel pühapäeval "Prillitoosi" saatest, mis algab ETV-s kell 9.