Viimastel nädalatel on laevade rühmad, sealhulgas mõned maailma suurimad nafta ja veeldatud maagaasiga laaditud tankerid, läbinud Hormuzi väina.

Mõned alused sõidavad laevanduses tuntud termini järgi "pimedalt", lülitades tuled välja ja liikudes ilma automaatsete identifitseerimissüsteemideta (AIS), mis aitavad vältida kokkupõrkeid. Teenuse väljalülitamine muudab laevad elektrooniliselt raskemini märgatavaks ja vähendab ohtu sattuda Iraani rünnakute sihtmärgiks.

Ilma AIS-ita sõitmine loob ohte. Laevad ei näe üksteist ega suuda tuvastada oma asukohta elektroonilistel kaartidel, tuginedes navigeerimisel hoopis radarile, mis on küll usaldusväärne, kuid nõuab kogenud inimest rooli.

Roolis olev isik peab ette nägema ka teiste laevade kavatsusi. Pealegi ei näita radar teiste laevade nimesid, mis teeb suhtluse, koordineerimise ja kokkupõrgete vältimiseks vajaliku manööverdamise keeruliseks.

Väina läbimiseks hoiavad mõned laevad ühendust USA sõjaväeametnikega, kes kasutavad radareid, droone ja muid vahendeid, et jälgida liiklust ja aidata neil turvaliselt läbi sõita. Laevaomanike ja USA ametnike sõnul nõustab USA neid selles osas, millal "pimedaks" minna ja kuidas Iraani ohtudele reageerida.

Laevade probleemideta liikumine väinas paneb proovile Iraani haarde ülemaailmsete energiaturgude üle ja ka Teherani mõjuvõimu läbirääkimiste laua taga USA-ga, kus navigeerimisvabadus on endiselt peamine konfliktikoht.

Iraani riigimeedia on teatanud, et režiimi võimsa sõjalise tiiva alla kuuluv Islami revolutsioonikaardi merevägi säilitab kontrolli ja halduse veetee üle. Möödunud nädalal püüdis revolutsioonikaart paigaldada meremiine ja tulistas välja viis ühesuunalist ründedrooni, teatas USA keskväejuhatus (CENTCOM).

USA on vastuseks uputanud kaardi miiniveeskaja ning pommitanud raketi- ja droonirajatisi, vahendas CENTCOM. USA on kirjeldanud neid rünnakuid kaitseotstarbelistena ja kinnitab, et relvarahu kehtib endiselt.

Käimasolevatel läbirääkimistel on Iraan rõhutanud, et mängib ka edaspidi rolli laevaliikluse heakskiitmisel, sealhulgas võib hakata makse koguma.

Sel nädalal kehtestas USA sanktsioonid Hormuzi väina ametile – asutusele, mille Iraan asutas, et kontrollida veetee läbimist soovivaid kaubalaevu ja neilt tasu nõuda.

Väike osa läbisõitudest toimub lahe osas, mille USA vabastas selle kuu alguses oma lühiajalise operatsiooni "Project Freedom" (Projekt Vabadus) raames. Operatsioon, mis hõlmas USA mere- ja õhuväe eskorti, peatati pärast seda, kui Iraan hakkas ründama laevu ning Saudi Araabia piiras USA juurdepääsu oma baasidele ja õhuruumile.

Kuigi operatsioon ei kestnud kaua, suudeti selle ajal luua suhteliselt ohutu tee, mida mööda saavad laevad väina läbida. USA väed kasutasid operatsioonile eelnenud nädalatel veealuseid roboteid, et ala miinidest puhastada.

Kreeka tanker, mis oli laaditud kahe miljoni barreli toornaftaga, suhtles selle nädala alguses Omaani ranniku lähistel veeteed läbides USA-ga. Laev oli Pärsia lahes kinni alates märtsi algusest ja suundub nüüd lasti kohaletoimetamiseks Indiasse.

Kaks Kreeka laevaomanikku, kelle laevad on samuti viimastel päevadel väinast läbi sõitnud, ütlesid, et kliendid on nendega ühendust võtnud ja küsinud, kas ka nemad saaksid oma kaubad samal viisil läbi tuua.

"Kõik ootavad väikese akna avanemist, et oma laevad välja viia," ütles mereluure analüütik Michelle Bockmann ettevõttest Windward.

Käputäis laevu, mis igapäevaselt läbi pääsevad, on tühine võrreldes sõjaeelse olukorraga, kui kanalit läbis üle 100 laeva päevas. Samuti seiskub liiklus rünnakute ajal, sealhulgas kahel korral sel nädalal, kui USA ründas väina lähedal asuvaid Iraani drooni- ja raketirajatisi.