Saksamaa ja Prantsusmaa loobusid Euroopa hävitajaprojektist

Prantsusmaa ja Saksamaa juhid leppisid kokku järgmise põlvkonna hävituslennuki arendus- ja ehitusprojekti lõpetamises, teatasid kaks Saksa ametnikku esmaspäeval. Sellega lõpetati üks Euroopa ambitsioonikamaid kaitseprogramme.
Saksa kantsler Friedrich Merz ja Prantsuse president Emmanuel Macron arutasid raskustes olevat projekti eelmisel nädalal Montenegros toimunud Euroopa Liidu (EL) ja Lääne-Balkani tippkohtumise kõrvalt ning tõdesid, et üle aasta kestnud ummikust väljapääsu pole, kirjutab Reuters.
100 miljardi euro suuruse projekti Future Combat Air System (FCAS) osas kokkuleppele jõudmata jätmine rõhutab raskusi, millega Euroopa on silmitsi seisnud sõjalise võimekuse taastamisel pärast aastakümneid kestnud alarahastamist, lisas väljaanne.
Euractiviga rääkinud ametniku sõnul on kahe riigi kaitseministeeriumidele tehtud ülesandeks koostada kaitsetööstusliku koostöö plaan, mis keskenduks "mõnele realistlikule ja asjakohasele projektile".
Projekt on olnud kahtluse all juba kuid, kuna osapooled on vaielnud tehniliste näitajate ja kontrolli üle.
Macron algatas projekti 2017. aastal koos toonase Saksa kantsleri Angela Merkeliga, et asendada Prantsusmaa Rafale'i ja Saksamaa ning Hispaania kasutatavaid Eurofighteri hävitajaid.
Macron ja Merz püüdsid kuid projekti päästa ja ületada erimeelsusi peamiste tööstuspartnerite – Saksamaad ja Hispaaniat esindava Euroopa lennunduskontserni Airbusi ning Prantsusmaa Dassault Aviationi – vahel.
Lisaks vaidlustele kontrolli ja tehniliste näitajate üle olid osapooltel lennukile väga erinevad nõudmised.
Merz märkis hiljuti, et Berliini vajadused hävituslennuki osas erinevad Pariisi omadest: Prantsusmaa vajab lennukit, mis suudaks kanda tuumarelvi, Saksamaa on aga otsinud kaugmaapommitajat.
Airbus tegi viimastel kuudel ettepaneku eraldada hävituslennuki komponent laiemast õhulahingusüsteemist, mis võimaldaks Saksamaal ja Prantsusmaal arendada omaenda lennukeid.
See võimaldaks Berliinil ja Pariisil toota oma lennukeid, kuid kasutada sama pilvetarkvara, mis tõstaks süsteemide koostalitlusvõimet.
Asjaga kursis olev Euroopa allikas märkis, et osapooled liiguvad nägu päästva lahenduse poole, mille kohaselt säilitaksid põhihävituslennukist väljapoole jäävad süsteemid, nagu pilvetarkvara, sama nime: Future Combat Air System ehk FCAS.
Kompromiss on peamiselt sümboolne, kuna FCAS on selliste süsteemide üldnimetus ega ole antud kavale ainuomane. Ametnikud on aga otsinud valemit, mis võimaldaks Macronil loobuda hävituslennukist ilma tervet projekti lõppenuks kuulutamata.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters, Euractiv











