Möödunud nädalal pani mitu Suurbritannia ministrit kaitsekulude üle puhkenud tüli tõttu ameti maha. 

John Healey teatas toona, et ei ole rahul Starmeri valitsuse kaitseinvesteeringute plaaniga (DIP) ning astus seetõttu kaitseministri ametist tagasi. Mõni tund hiljem teatas tagasiastumisest ka relvajõudude minister Al Carns. 

Carns leidis, et Suurbritannia peaks loobuma vananenud relvastusest ja investeerima rohkem tehnoloogiatesse, mida kasutatakse juba Ukraina sõjas. Healey asemel sai kaitseministriks Dan Jarvis, kes on väidetavalt teadlik kriitikast, et kaitseinvesteeringute plaani eelnõus ei pöörata droonisõja olulisusele piisavalt tähelepanu.

Ajalehe The Times andmetel on Briti armee suurimateks probleemideks droonivõimekuse ja õhutõrje puudujäägid, väike tegevvägi ning mereväe piiratud valmisolek.

Suurbritannia arsenalis on umbes 8000 sõjalist drooni, samas kui Ukraina kasutab sõjas Venemaa vastu ligikaudu 200 000 drooni kuus. Venemaa on võimeline tootma umbes kaheksa miljonit kamikaze-ründedrooni aastas.

"Vähemalt avaldatud andmete kohaselt on kaitseministeerium ostnud droone vaid mõne tuhande ulatuses. Tänapäeva konfliktis piisab sellest üheks päevaks," ütles Briti erukindral Chris Deverell. 

Briti ja lääne vaatlejad muretsevad üha enam ka Venemaa ohu pärast. Nende hinnangul on järgmised kolm kuni neli aastat otsustava tähtsusega periood, mille jooksul tuleb riigi kaitsevõimet oluliselt tugevdada. 

Deverelli sõnul seab Suurbritannia suutmatus pidada sammu nüüdisaegse droonisõjaga riigi relvajõud ohtu. 

"Kas nad suudaksid end kaitsta? Kui see oleks olnud kümme aastat tagasi, oleks vastus ilmselt jah. Aga täna kardan, et vastus on ei," ütles Deverell

Kaitseminister Dan Jarvis vaatab nüüd kaitseinvesteeringute plaani üle, et suurendada riigi droonivõimekust. Selle võimekuse parandamine nõuab aga suuri investeeringuid, kuid Briti sõjaväge vaevavad ka teised kitsaskohad.

Suurbritannia jätkab veel ka traditsioonilise relvastuse hankimist ning vaatamata laialdaselt kritiseeritud puudustele jätkab Ühendkuningriik kuue miljardi naela suuruse Ajaxi soomukiprogrammi elluviimist. 

Briti armees on vaid umbes 73 000 tegevteenistuses sõdurit, võrreldes Venemaa ligikaudu 1,3 miljoni tegevteenistuses sõjaväelasega. Venemaal on ka rakette ja droone, mis võivad teatud tingimustel kujutada ohtu Suurbritanniale.

Briti õhukaitses on tõsiseid puudujääke ning ekspertide sõnul ei suudaks Suurbritannia kaitsta korraga kõiki olulisi sihtmärke. 

"Kui Suurbritanniat rünnataks pidevalt mitme erineva objekti vastu, poleks meil ressursse kõikjal enda kaitsmiseks," ütles Briti õhuväe (RAF) endine kõrge ohvitser Greg Bagwell. 

Samal ajal kasvab merel oht Suurbritannia veealusele taristule, üle 90 protsendi Suurbritannia internetiliiklusest liigub merekaablite kaudu. 

Venemaa allveelaevad hulguvad Briti merekaablite ja gaasitorude läheduses, samal ajal kui mitmed kuningliku mereväe laevad on remondis või moderniseerimisel. Näiteks kõik viis Briti ründeallveelaeva on hetkel remondis. 

"Oleme juba Venemaaga vastasseisus, kui mitte konfliktis. See võib meid mitmes mõttes ohustada, nii tavapärases kui ka mittekonventsionaalses mõttes, ütles eruadmiral Andrew Burns.