Palantiri täpset tegevusvaldkonda on juba pikemat aega saatnud uduloor. Paljud teavad firma nime, ent millega ettevõte reaalselt tegutseb, on juba hajusam.

Ametlikult kõneleb Palantir oma ettevõttest nii: "Meie tarkvara võimaldab reaalajas tehisarul (TA) põhinevaid otsuseid kriitilise tähtsusega avaliku sektori ja erasektori organisatsioonides Läänes – alates tehase tootmisliinidest kuni eesliinini."

Eelkõige on tähelepanu püüdnud Palantiri tarkvarad, mida kasutavad mitmete riikide jõustruktuurid.

Pea 280 miljardi suuruse turuväärtusega ettevõte ei tegutse aga ainult sõjanduses, vaid näiteks ka rahapesu tõkestamises, energiavaldkonnas, luures ning kümnetes teistes valdkondades.

Palantiri ja NATO kommunikatsiooni- ja teabeagentuur NCIA sõlmisid näiteks märtsis lepingu samuti Palantiriga, et kasutada süsteemi Maven Smart System (MSS) NATO.

USA kasutas MSS-i näiteks oma rünnakutes Iraani vastu sealses sõjas ning programm võimaldas väidetavalt esimese 24 tunni jooksul tabada rohkem kui 1000 sihtmärki, mis on võrreldes varasemaga kümnekordne tõus.

Programm aitab TA abil näiteks tuvastada sihtmärke ja rünnakuid ka läbi viia. Niisiis on sihtmärgid, keda inimsilm varem ei märganud, nüüd kättesaadavad.

Lisaks kirjutas Soome rahvusringhääling Yle juuni alguses, et Soome ametivõimudest on vähemalt politsei, toll ja piirivalve juba pikka aega kasutanud Palantir tehnoloogiat.

Kui aga ERR pöördus Eesti jõustruktuuride poole, et neilt küsida, kas ka siinmail kasutatakse mõnda USA ettevõtte teenust, jäid vastused napisõnaliseks.

Nii kaitsevägi kui ka PPA sõnasid, et ei saa teemat kommenteerida.

Kaitseväest öeldi, et nemad ei avalikusta detailselt kasutatavate süsteemide nimesid ja kasutusvaldkondi. Politseist aga, et nemad ei saa anda infot, millised tarkvarad on või ei ole kasutusel, sest jälituse meetodid, taktika ja vahendid on riigisaladus.

Samas on näiteks avaliku infona teada, et PPA otsib riigihangetega erinevaid Iisraeli päritolu ettevõtte Cellebrite'i litsentse ning selle pikendamise hange on praegugi töös.

Muuseas, uurimiskeskuse Citizen Labi juunis avaldatud keskuse andmetel kasutab Venemaa jätkuvalt sama ettevõte tarkvara, et inimõiguslaste telefonidesse häkkida. Seda olenemata Cellebrite'i väidetest, et Venemaaga on koostöö peatatud.

Kaitseväe süsteemidest on aga avalikkusest korduvalt läbi käinud tuletoetusprogramm-liides Tooru nimi, mis on nime saanud muinasaja Lääne-Eesti sõjajumala järgi.

"Muuhulgas võimaldab tarkvara anda tulekäske automatiseeritud relvasihikutele, integreerida maa- ja õhutuld ning vastu võtta edastatud andmeid ja meteoroloogilisi täpsustusi lahinguväljal paiknevatelt üksustelt," seisab kaitseväe ametlikus teates.

Miks sellised andmed avalikud on, aga koostöö Palantiriga mitte, jääbki täpselt selgusetuks.

Palantiri vaated

Palantir on varasemalt pälvinud tähelepanu oma nn manifestiga, mille avaldasid sotsiaalmeedias.

22 punktist koosnev tekst põhineb suuresti ettevõtte juhi ja kaasasutaja Alexander C. Karpi ning tema büroo korporatiivsuhete ja õigusküsimuste juhi Nicholas W. Zamiska kahasse kirjutatud raamatul "The Technological Republic" (eesti k. "Tehnoloogiline vabariik").

Manifestis tuuakse esile, et mõned kultuurid (läänes) on loonud märkimisväärseid arenguid, teised aga on "vaevalt rahuldavad, ja mis kõige hullem – regressiivsed ja kahjulikud".

Lisaks leitakse, et USA peaks taastama kohustusliku ajateenistuse ja et Ameerika võim on pikaajalise rahu maailmas võimalikuks teinud. Kiidetakse ka Elon Muski.

"Valitsev suhtumine näib lausa muiates suhtuvat Muski huvisse suurte ideede ja visioonide vastu, nagu peaksid miljardärid jääma oma liistude juurde ja keskenduma ainult oma varanduse kasvatamisele," kirjutatakse ning lisatakse, et sellist huvi peaks aga kiitma.

Palantiri nõukogu esimees ja asutaja on miljardär Peter Thiel, kes oli üks Donald Trumpi presidendikampaania suurrahastajatest.