Ungari parlament muutis põhiseadust presidendi tagandamiseks

Ungari seadusandjad kiitsid esmaspäeval heaks põhiseaduse muudatuse, mille eesmärk on tõrjuda võimult riigi endise liidri Viktor Orbáni liitlasest president Tamas Sulyok.
Sulyok võib veel üritada oma ametiaega pikendada, kui ta keeldub põhiseadusmuudatust allkirjastamast. Kevadel ülekaalukalt valimised võitnud peaminister Péter Magyari sõnul on Sulyokil selle allkirjastamiseks aega viis päeva.
Magyar nõudis vahetult pärast valimisvõitu Sulyoki tagasiastumist.
Otsus põhiseaduse muutmiseks tehti häältega 139-6. Sulyoki ja Orbáni erakond Fidesz boikoteeris hääletust.
Ungari seadusandjad hääletasid esmaspäeval põhiseaduse muutmise üle, et tagandada endise liidri Viktor Orbáni liitlasest president. Peaminister Peter Magyar on astunud mitmeid samme nõrgestamaks Orbáni haaret riigi üle.
Magyar, kes saavutas aprillikuistel valimistel ülekaaluka võidu lubadusega teha lõpp Orbáni 16-aastasele valitsusajale ja viia ellu "režiimimuutus", on süüdistanud ebapopulaarset presidenti Tamas Sulyokit ja teisi kõrgeid riigiametnikke oma eelkäija "marionettideks" olemises.
Katse Sulyok tagandada langeb ajale, mil Euroopa-meelne konservatiiv kiirustab lammutama võimu koondumist, mis iseloomustas Orbáni "illiberaalset" valitsusaega, mis pälvis küll Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kiituse, kuid mida peeti laialdaselt korrumpeerunuks.
Orbáni Fideszi partei boikoteeris esmaspäevast parlamendiistungit, mõistes hukka Magyari pakutud 12-punktise muudatuse kui "autokraatliku" – süüdistus, mida esitati sageli ka endise liidri vastu tema ametiajal.
Kuid ka inimõigusorganisatsioonid on muudatusi kritiseerinud.
Amnesty Internationali sõnul on Sulyokil õigus õiglasele menetlusele, samas kui Human Rights Watch leidis, et selline muudatuste tegemine meenutab Fideszi ajastut.
Samas ütles jurist Andras Baka, Ungari ülemkohtu endine esimees, et meetod oleks õigustatud, kui see viib uue põhiseadusliku korrani.
"Õigusriigis ei saa selliseid erakorralisi meetmeid kasutada, kuid Ungarist sai Orbáni ajal kaaperdatud riik," ütles Baka, kelle volitused lõpetati 2011. aastal sarnase seadusega pärast seda, kui ta väljendas muret Fideszi kohtureformide pärast.
"Riigiametnikud, nagu president, määrati ametisse mitte selleks, et valitsuse võimu piirata, vaid selleks, et tagada endise süsteemi poliitiline ellujäämine isegi pärast valimiskaotust," ütles ta AFP-le.
Kuna tema Tisza parteil on parlamendis kahekolmandikuline enamus, ei vaja Magyar põhiseaduse ümberkirjutamiseks opositsiooni toetust.
Pärast valimisvõitu on Magyar korduvalt kutsunud 70-aastast Sulyokit üles tagasi astuma, öeldes, et ta ei vääri oma ametikohta.
President on kinnitanud, et tal pole mingit põhjust taanduda, väites, et Magyari nõudmised on arusaamatud ja kavandatavad muudatused ebademokraatlikud.
Magyar ütles, et kui muudatus vastu võetakse ja president seda viie päeva jooksul ei allkirjasta, algatab Tisza parlamendis tagandamisprotsessi.
Esmaspäeval süüdistas ta taas Sulyokit plaanis muudatusi pidurdada, suunates küsimuse põhiseaduskohtusse.
Kuigi Ungari presidendil on peamiselt tseremoniaalsed volitused, saab Sulyok seadustele veto panna või saata need põhiseaduskohtusse ülevaatamiseks, kuid ta ei saa blokeerida põhiseaduse muudatust.
Uurimiskeskuse 21 Research Center mai küsitluse kohaselt soovib 67 protsenti Ungari valijatest tema lahkumist.
Endine põhiseaduskohtu esimees ei olnud laialt tuntud, kui parlament ta 2024. aastal viieks aastaks ametisse valis.
Kavandatav muudatus sisaldab ka 12-aastast ehk kolme ametiaja piirangut seadusandjatele, mis takistaks mitmel silmapaistval opositsioonipoliitikul uuesti kandideerida.
Fideszi parlamendiliige Gergely Gulyas astus protestiks tagasi partei parlamendifraktsiooni juhi kohalt, kuna kavandatavate reeglite kohaselt ei saaks ta 2030. aastal kandideerida.
Samm taastaks ka põhiseaduskohtu õiguse eelarveseadusi üle vaadata ja kehtestaks uuesti kohtunikele kohustusliku 70-aastase pensioniea, tühistades 2013. aastal Orbáni ajal vastu võetud muudatuse.
Neli 15-liikmelise kohtu enam kui 70-aastast liiget oleksid sunnitud lahkuma, sealhulgas kohtu esimees Peter Polt, keda peetakse Orbáni liitlaseks.
Muudatus näeb ette ka riigivara tagastamise ja kaitse ameti loomise, andes sellele laialdased volitused võitluses korruptsiooni vastu, mida vaatlejad pidasid Magyari eelkäija ajal endeemiliseks.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: AFP, BNS









