Muudatus, mis oli aprillikuistel valimistel Orbáni alistanud Euroopa Liidu meelse konservatiivi Peter Magyari peamine kampaanialubadus, võeti parlamendis vastu 135 poolt- ja 50 vastuhäälega. Kuus liiget jäi erapooletuks.

Ungari seaduste kohaselt saab sellise meetme vastu võtta kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma, et oleks vaja referendumit.

Magyar on öelnud, et piiramatu ametiaja võimalus võib viia võimu koondumiseni, tuues näiteks oma eelkäija, keda kriitikud süüdistasid Ungari poliitilise süsteemi pidevas muutmises, et säilitada kindlat haaret võimu üle.

Orbáni partei oli ametiaja piiramise vastu, väites, et see võib piirata rahva tahet.

Mitmed riigid on kehtestanud oma tippjuhtidele ametiaja piiranguid, kusjuures tavaliselt on need seatud presidentidele.

Vastuvõetud ametiaja piirang ei välista siiski täielikult Orbáni võimule naasmist, kuna selle saab tulevikus põhiseaduse järjekordse muudatusega tühistada.

Tegemist on 16. korraga, kui Ungari põhiseadust on alates selle vastuvõtmisest 2011. aastal muudetud.