Teisipäeval kogunenud komisjonid otsustas oma istungil konsensuslikult, et nii kaitseväeteenistuse seaduse kui ka töölepinguseaduse muudatusi tuleb riigikogu suures saalis uuesti arutada ning võtta arvesse presidendi tehtud märkusi, ütles ERR-ile komisjoni aseesimees Ants Frosch.

See tähendab, et riigikogu ei lähe seda teed, et mõlemad seadused muutmata kujul vastu võtta ja uuesti presidendile saata.

President Alar Karis otsustas jätta välja kuulutamata riigikogus 19. novembril vastu võetud "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse", kuna sellega rikutakse presidendi hinnangul võrdse kohtlemise põhimõtet.

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuse seaduses muudatus, mille järgi kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

Karis märkis otsuses, et põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. "Kui mõnele grupile antakse võimalus ajateenistust mitte läbida, siis peab see olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega," kirjutas Karis otsuses.

"Ehkki keeleoskuseta kutsealuseid ei vabastata kaitseväeteenistusest, ei kutsuta neid ometi ajateenistusse seni, kuni nad pole eesti keelt vajalikul tasemel omandanud," märkis president. "Seejuures võib inimene tegelikult osata eesti keelt, aga kui seda ei kinnita tasemetunnistus, siis poleks võimalik sundida teda oma põhiseaduslikku riigikaitsekohustust täitma."

Ka õiguskantsler Ülle Madise leidis, et riigikogus vastu võetud, kuid presidendi välja kuulutamata jäetud ajateenijate keelenõudeid puudutav seadusmuudatus on vastuolus põhiseadusega.

Frosch ütles teisipäeval, et selleks, et kindlustada seaduse põhiseaduspärasus, teebki põhiseaduskomisjon ettepaneku, et täiskogu asuks seadust muutma.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli riigikaitsekomisjon sama meelt. "Me peame ajateenijate keeleoskusnõuet kindlalt vajalikuks, kuid muudatused peavad paremini esile tooma seadusandja tahte. Seadusandja tahe kindlasti ei ole neid Eesti kodanikke, kes keeleoskusnõuet ei täida, kaitseväekohustusest vabastada või võimaldada neil kaitseväekohustusest kõrvale hiilida," ütles ta.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeval ERR-ile, et ka tema hinnangul tuleks seadus muudetud kujul parlamendis vastu võtta ehk keelenõue sealt välja võtta.

Riigikogu hakkab seadusi kolmapäeval arutama

President Alar Karis otsustas jätta välja kuulutamata ka riigikogus samuti 19. novembril vastu võetud "Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse", kuna selle menetlemisel rikuti Eesti põhiseadust. Karis märkis, et riigikogu saatis presidendile seaduse, mille teksti on pärast parlamendi poolt vastuvõtmist seadusliku aluseta muudetud.

Õiguskomisjoni ametnik oli pärast seaduse vastuvõtmist kolmandal lugemisel muutnud selle tekstis ühte numbrit, asendades paragrahvis 433 lõikes 2 punktis 4 toodud tekstis viite sama paragrahvi lõikele 7 viitega sama paragrahvi lõikele 6.

Froschi sõnul leidis komisjon, et seadust on mõistlik presidendi seisukohta arvestades täpsustada. "Muudatus, mis sooviti teha seaduse teksti pärast vastuvõtmist, oli mõeldud tehnilise veaparandusena, kuid presidendi hinnangul rikuti sellega seaduse menetlemisel põhiseadust. Riigikogust on korrektne asuda seadust muutma," ütles ta.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) lubas välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse muutmise seaduse uuesti riigikogu täiskogule vastuvõtmiseks saata, leides erinevalt presidendist, et tagasilükkamise aluseks olnud muudatus seaduse tekstis oli tehniline, mitte sisuline.

Riigikogu suur saal hakkab mõlemat seaduseelnõu kolmapäevasel istungil arutama. Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.