Hiljuti Colombia presidendiks valitud Abelardo de la Espriella on väljendanud valmisolekut tihendada koostööd USA president Donald Trumpi administratsiooniga.

"Colombia on palunud, et kaitseministeerium ühineks nende võitlusega narkoterrorismi vastu, andes loa ühisoperatsioonide läbiviimiseks terroristide ja terroristlike võrgustike hävitamiseks," ütles Hegseth Panama Citys toimunud kartellivastase koalitsiooni "Shield of the Americas" kohtumisel.

Pentagoni ametnik lisas, et samuti liitub Colombia nimetatud koalitsiooniga, mida juhivad Ameerika Ühendriigid. Liitu kuulub 18 riiki ning selle eesmärk on võidelda uimastikaubanduse võrgustike vastu Ameerika maailmajaos.

Colombia kaasamine koalitsiooni oli De la Espriella peamisi rahvusvahelisi valimislubadusi. Oma esimeses presidendikõnes rõhutas ta vajadust võidelda järeleandmatult narkoterrorismi ja kuritegelike organisatsioonide vastu, jättes seejuures avatuks võimaluse teha seda ühisoperatsioonide kaudu teiste riikidega.

Colombia opositsioon kritiseeris otsust. Vasakpoolsed väitsid, et De la Espriella luba lasta USA sõjavägi riigi territooriumile on põhiseadusega vastuolus. Samuti viitasid mitmed kongressi liikmed põhiseaduse artiklile 173, milles sätestatakse, et välisriikide vägede lubamine riigi territooriumile on senati ülesanne.

Colombia on maailma suurim kokaiinitootja ning Ameerika Ühendriigid selle peamine tarbijaturg. Kui koostööleping jõustub, annaks see De la Espriellale võimaluse toetuda maailma ühele võimsamale sõjaväele ja selle luurevõimekusele, et võidelda ligi 30 relvastatud rühmituse vastu, kuhu kuulub kokku üle 20 000 võitleja üle kogu riigi.

Lisaks Colombiale on sarnase koostöölepingu Ühendriikidega sõlminud ka teised Ladina-Ameerika riigid. Eelmise aasta märtsis teatas Ecuador, et on alustanud oma territooriumil Ameerika Ühendriikidega ühiseid sõjalisi operatsioone organisatsioonide vastu, keda Valge Maja on nimetanud terroristlikeks rühmitusteks. Juunis tegi Ühendriikidega koostööd ka Venezuela, et tappa Niño Guerrero, kes on ühe Ladina-Ameerika võimsama kuritegeliku jõugu "Tren de Aragua" liider.

Washingtoni sõnul aitab kokkulepe Colombiaga tugevdada piirkondlikku julgeolekut ja terrorismivastast võitlust. Kriitikute hinnangul suurendab see USA sõjalist ja poliitilist mõju Ladina-Ameerikas, ohustades sealsete riikide suveräänsust.

Trump on pärast 2025. aasta jaanuaris Valgesse Majja naasmist seadnud üheks oma välispoliitiliseks eesmärgiks USA mõjuvõimu laiendamise Ameerika maailmajaos.

Administratsiooni tegevust on seostatud Monroe doktriini nüüdisaegse tõlgenduse ehk Donroe doktriiniga, mille kohaselt peab Washington Ladina-Ameerikat oma strateegilise mõjusfääri osaks.

Selle poliitika raames on USA suurendanud survet ja aktiivsust mitmes selle piirkonna riigis, sealhulgas Panamas, Venezuelas ja Kuubal, põhjendades seda võitlusega uimastikaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja välismõjude vastu.