Eesti elanikud usaldavad avaliku arvamuse uuringus kaardistatud institutsioonidest kõige enam politseid (83 protsenti elanikest usaldab pigem või täielikult) ja presidenti (69 protsenti).

Võrdne osakaal elanikest (66 protsenti) usaldab kaitseväge ja Eesti Rahvusringhäälingut (ERR).

Oluliste muutustena võib esile tuua presidendi usaldajate osakaalu seitsme protsendipunkti ning kaitseväe usaldajate osakaalu viie protsendipunkti suuruse languse.

Kristi Anniste, riigikantselei uuringute analüütik, ütles, et ta ei oska täpselt kommenteerida kaitseväe toetuse langust, kuna vastuse tausta ei küsiteldavatelt ei küsita.

"Võib oletada, et põhjus on selles, et uuring toimus ajal (3.–8. septembril - toim.), mil kaitseministeeriumi haldusalas oli probleeme, siis võib ehk sealt tuua seoseid kaitseväe usalduse langusega," rääkis Anniste.

Presidendi toetuse languse kohta ütles Anniste, et kui president on rohkem pildis, siis osades ühiskonnagruppides usaldus tema suhtes kasvab, aga praegusel juhul ei oska ta põhjust välja tuua.

Uuringut üldisemalt kommenteerides ütles Anniste, et võrreldes suvise avaliku arvamuse küsitlusega olid uuringu tulemused suuremate muutusteta.

"Positiivse külje pealt võib välja tuua toetuse kasvu rohepöördele. Siin tuleb arvestada, et uuring toimus samal ajal, kui oli Pärnu üleujutus ja Nepali mudalaviin. Inimesed on hakanud keskkonnateemade peale rohkem mõtlema, sest need teemad on Pärnu näitel koju kätte tulnud," sõnas Anniste.

NATO-t usaldab 60 protsenti Eesti elanikest, mis on kolme protsendipunkti võrra rohkem kui juunikuises uuringulaines. Euroopa Liitu usaldab 51 protsenti elanikest ning see näitaja ei ole eelmise uuringulainega võrreldes oluliselt muutunud.

Ka riigikogu ja valitsuse usaldus on püsinud stabiilsena.

Riigikogu usaldab 36 protsenti elanikest (eelmises uuringulaines 34 protsenti; erinevus jääb statistilise vea piiridesse) ning valitsust 39 protsenti elanikest (eelmises uuringulaines 38 protsenti).

Toimetulekuraskused eelkõige muust rahvusest elanikel

Majanduslik kindlustunne ei ole juunikuu uuringulainega võrreldes oluliselt muutunud: 47 protsenti elanikest usub, et suudab järgmise kuue kuu jooksul katta oma pere väljaminekud. Eelmises uuringulaines oli vastav näitaja 45 protsenti.

Toimetulek, mida väljendab nende inimeste osakaal, kes enda hinnangul elavad mugavalt või saavad hakkama, on aga langenud nelja protsendipunkti võrra (70 protsendilt 66 protsendile). Toimetulekuraskusi kogevad eelkõige muust rahvusest Eesti elanikud ning esimese taseme hariduse ja madala sissetulekuga inimesed.

Eluga on pigem või väga rahul 69 protsenti elanikest ning see näitaja ei ole juunikuu uuringulainega võrreldes muutunud.

Turvatunne kõige kõrgem 75+-aastastel

Erinevus kahe näitaja – isikliku turvatunde ja Eesti riigi turvalisusele antud hinnangu – vahel on käesolevas uuringulaines veidi suurenenud.

38 protsenti elanikest leiab, et Eesti riik võib end praegu turvaliselt tunda. See näitaja ei ole eelmise uuringulainega võrreldes oluliselt muutunud. Riigi turvalisusele annavad kõige positiivsema hinnangu mehed, 15–24-aastased noored ning esimese taseme haridusega inimesed.

61 protsenti elanikest tunneb end praegu Eestis elades turvaliselt. See osakaal on eelmise uuringulainega võrreldes kasvanud kolme protsendipunkti võrra, kuid on märtsikuu tulemusega samal tasemel. Isiklikku turvatunnet hindavad kõige kõrgemalt üle 75-aastased inimesed, kõrgharidusega elanikud ning mehed.

Ärevust ja muret valmistab toimetulek

Viimase kolme kuu jooksul on Eestis ja maailmas toimuvate sündmuste tõttu sageli ärevust tundnud 36 protsenti elanikest. Muust rahvusest Eesti elanikud on tundnud ärevust sagedamini kui eestlased (vastavalt 43 protsenti ja 32 protsenti). Muust rahvusest elanike seas ei ole see osakaal juunikuu uuringulainega võrreldes muutunud, kuid eestlaste seas on ärevust tundvate inimeste osakaal kasvanud nelja protsendipunkti võrra.

Peamised muret tekitavad teemad on jätkuvalt seotud majandusliku toimetulekuga: igapäevaste kulude kasv, Eesti üldine majanduslik olukord ning riiklike maksude muudatused.

Elektri või muude energiaressursside võimaliku puuduse pärast Eestis pigem või väga suurt muret tundvate elanike osakaal on kasvanud 4 protsendipunkti võrra (66 protsendilt 70 protsendile). Ukrainas toimuv sõda tekitab pigem või väga suurt muret 68 protsendile elanikest ning see osakaal ei ole muutunud.

Hirm kliimamuutuste ees kõrgem

Samas on kolme protsendipunkti võrra kasvanud nende elanike osakaal, kes tunnevad muret sõja võimaliku puhkemise pärast Eestis ja/või mujal Euroopas. Selle pärast tunneb muret 67 protsenti elanikest.

Olulisi muutusi on toimunud ka mures poliitiliste erakondade läbirääkimis- ja koostöövõime pärast: selle pärast tunneb muret 57 protsenti elanikest ehk neli protsendipunkti võrra rohkem kui eelmises uuringulaines.

Samuti on suurenenud mure vihakõne leviku (45 protsendilt 51 protsendile) ning kliimamuutustega kaasnevate ilmastikumuutuste pärast (29 protsendilt 35 protsendile). Küberrünnaku või pettuse ohvriks langemise pärast pigem või väga suurt muret tundvate inimeste osakaal on aga vähenenud kolme protsendipunkti võrra. Praegu tunneb selle pärast muret 49 protsenti elanikest.

Poolehoid Ukraina toetamisele kõrge

Venemaa sõjategevust Ukrainas mõistab pigem või täielikult hukka 80 protsenti Eesti elanikest, seejuures 93 protsenti eestlastest ning 53 protsenti muust rahvusest elanikest. Nendes osakaaludes ei ole juunikuuga võrreldes muutuseid toimunud.

Nelja protsendipunkti võrra on kasvanud nõustumine väitega, et Eesti ei peaks välistama ühtegi võimalust Ukraina sõjaliseks toetamiseks. Selle väitega nõustub praegu täielikult või pigem 47 protsenti elanikest, võrreldes 43 protsendiga eelmises uuringulaines.

Ukrainale humanitaarabi andmise jätkamist toetab 66 protsenti elanikest ning see näitaja ei ole eelmise uuringulainega võrreldes muutunud. Rahvuste lõikes on siiski toimunud vastassuunalised muutused: väitega nõustuvate eestlaste osakaal on kasvanud 3 protsendipunkti võrra, muust rahvusest elanike seas aga samavõrra langenud.

Eesti panustamist Ukraina sõjajärgsesse ülesehitamisse toetab 57 protsenti elanikest ning ka see osakaal ei ole muutunud.

Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamist isegi juhul, kui see toob kaasa energia ja toidukaupade tuntava hinnatõusu, toetab samuti 57 protsenti elanikest. Selle väitega nõustujate osakaal on juunikuu uuringulainega võrreldes kasvanud 3 protsendipunkti võrra. Toetus on suurenenud nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas.

Kõige olulisemad infoallikad uudiste ja teadmiste hankimisel on jätkuvalt Eesti uudisteportaalid (54 protsenti nimetas neid ühe olulisema allikana) ning eestikeelsed telekanalid (45 protsenti). Olulisel kohal on ka sotsiaalmeedia, mida peab tähtsaks infoallikaks 38 protsenti elanikest.

Sotsiaalmeedias jälgitakse uudiseid peamiselt vastavalt sellele, milline sisu kasutaja uudisvoogu jõuab, ilma kindlaid allikaid jälgimata. Siiski jälgitakse ka uudistekanalite ametlikke kontosid. Teabe hankimiseks kasutatakse eelkõige Facebooki ja YouTube'i.

Rohepöörde toetajate protsent kasvas

Rohepöörde elluviimist toetab 41 protsenti elanikest, mida on 6 protsendipunkti võrra rohkem kui märtsikuu uuringulaines. Alla 50-aastased elanikud toetavad rohepööret oluliselt sagedamini kui vähemalt 50-aastased (vastavalt 50 protsenti ja 32 protsenti). Rahvuste lõikes olulist erinevust ei esine, sest muust rahvusest elanike toetus rohepöördele on märkimisväärselt kasvanud – 26 protsendilt 39 protsendile. Rohepöördega kaasnevad muutused majanduses ja ühiskonnaelus on selged 40 protsendile elanikest.

28. seireuuringu laines osales kokku 1288 vastajat, mis sisaldas ka Ida-Virumaa lisavalimit suuruses 243 vastajat. Seireuuringut viiakse läbi neli korda aastas ning antud andmekorje toimus 3.–8. septembril.

Uuringu tellijaks on riigikantselei ning läbiviijaks Emor.