Eesti Panga ökonomist Kristjan Mäe ütles, et kasumeid toetasid laenuportfelli suurenemine ja euribori tõus, mille mõjul kasvas pankade intressitulu.

Samuti mõjus kasumile hästi laenuallahindluste vähenemine, mis tähendab, et pangad hindasid võimalikke laenukahjumeid varasemast väiksemaks. Mõnevõrra on seevastu suurenenud pankade halduskulud, eelkõige personalikulud.

Pankade intressitulu on kasvanud märksa kiiremini kui intressikulu. Ettevõtetele antud pikaajaliste laenude ja eluasemelaenude intressimäärad on aastaga kerkinud 0,5 protsendipunkti, samal ajal kui pankade rahastamise keskmine hind tõusis vaid 0,1 protsendipunkti. Kuigi hoiuseintresside tõus ja tähtajaliste hoiuste osakaalu mõningane suurenemine on kasvatanud pankade intressikulu, on need siiski suurenenud intressitulust märksa aeglasemalt.

Pankade intressitulude kasvu on toetanud ka laenuportfelli suurenemine. Septembri lõpuks oli Eestis tegutsevatest pankadest ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude jääk kasvanud aastaga üheksa protsenti ehk 2,5 miljardi euro võrra. Kasvu veavad eeskätt kinnisvaraga seotud laenud.

Eluasemelaenude aastakasv on püsinud pikemat aega 10 protsendi lähedal ning kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenuportfelli aastakasv ületas septembris endiselt 14 protsenti. Samal ajal jäi majapidamiste muude laenude ja liisingute aastane kasv nelja protsendi juurde ning ülejäänud ettevõtetele väljastatud laenude maht kasvas kokku viis protsenti.

Laenukasvuga kaasnevat rahastamisvajadust aitavad pankadel katta viimastel kuudel kiiremini kasvanud hoiused. Ühtlasi toetab hoiuste suurenemine majapidamiste ja ettevõtete maksevõimet.

Kristjan Mäe sõnul sõltub ettevaates pankade kasumlikkus muu hulgas sellest, kuidas kanduvad intressimäärade muutused üle laenu- ja hoiuseportfelli. Seni ei ole intressimäärade muutuste mõju pankade intressituludele ja -kuludele veel täielikult avaldunud.

Hoiuste maht pankades oli septembris 34,5 miljardit eurot. Eelneva kuuga võrreldes vähenes hoiuste maht 19 miljoni euro võrra ja eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas see 2,1 miljardi euro võrra. Hoiustest 8 miljardit eurot moodustasid Eesti majapidamiste ja ettevõtete tähtajalised hoiused, mille aastakasv oli 16 protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kasvas aastaga 133 miljoni euro võrra ja moodustas hoiuste jäägist 16 protsenti.

Liisinguettevõtete varade kogumaht oli septembris 3,9 miljardit eurot. Aastaga vähenes maht 5,8 protsenti ehk 244 miljoni euro võrra.