Kaju: Venemaa jätkab sihikindlat tsiviiltaristu ründamist
Kuigi olukord Ukraina rinnetel on muutumatu, jätkab oma ebaedu kompenseerimiseks Venemaa sihikindlat tsiviiltaristu ründamist, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Kaju rääkis, et poliitilisel tasandil valmistuvad mõlemad osapooled, ehk Ukraina ja Venemaa, Abu Dhabis toimuvateks kohtumisteks, küll aga saab arvestades mõlema osapoole väljaütlemisi öelda, et põhjust oodata kõnelustes suuremaid läbimurdeid ei ole.
Mis puudutab Ameerika Ühendriikide vahevalimiste tulemusi, siis hindab Kaju, et tõenäoliselt ameeriklaste diplomaatilisele tegevusele seal mõju ei ole. "Pigem võib arvata seda, et on suureneb ameeriklaste surve mõlemale osapoolele võimalikeks järeleandmiste tegemisteks selleks, et näidata mingitki edasiminekut läbirääkimistes. Aga ei ole näha, et kumbki osapool oleks selleks valmis," lausus Kaju.
Rindeolukorrast rääkides ütles Kaju, et Venemaa ei ole rindel edenenud ning lahingutegevus kontaktjoonel on pigem stabiliseerunud.
"Selle raames on venelaste kaotused üsna suured. Küll aga, kompenseerimaks oma ebaedu rindel, on venelased intensiivistanud oma kaugmaalööke. Sihtmärkideks on olnud ennekõike tsiviilsihtmärgid. Vaherahu Oleškõ linnas on lõppenud ja Venemaa on jätkanud vaenutegevust ka Hersoni piirkonnas," rääkis Kaju.
Ukraina on suutnud efektiivselt häirida Vene lahinguettevalmistusi
Kaju rääkis, et nädala jooksul on kokkupõrgete arv ööpäevas olnud ca 200 ja venelased kaotavad püsivalt umbes 2000 sõdurit päevas. "Möödunud nädalal oli ka olukord, kus hinnanguliselt venelaste kaotused ööpäevas olid üle 2500, mis siis on viimase aja üks suuremaid kaotuste päevi, kui mitte öelda üks kõige suuremaid," ütles Kaju.
Venelaste kaotused nädalas on umbes 15 000 sõjaväelast. Lahingujoon on aga jäänud sisuliselt muutumatuks.
Kaju seletas venelaste kaotuste suurenemist sellega, et ukrainlased on oma keskmaa mehitamata süsteemide kasutamises olnud väga efektiivsed ja suutnud viia oma lahinguefektid sügavamale Vene relvajõudude tagaaladele okupeeritud aladel. "Selle raames on oluliselt häiritud lahinguettevalmistusi, aga ka venelaste tegevusi otse kontaktjoonel. Nii et oma keskmaalöökidega on Ukraina suutnud mõneti tasalülitada Venemaa rünnakuefektiivsuse," rääkis Kaju.
Kaju rääkis, et venelaste rünnakuteravik on endiselt Pokrovski ja Konstantõnivka suunal, aga jätkatakse ründetegevust ka Huljaipole suunal.
Kaju sõnul on Venemaa oma ebaedu kompenseerimiseks intensiivistanud kaugmaalööke rünnates kõike, mida vajalikuks peetakse, kaasa arvatud tsiviil-, sotsiaal-, meditsiini-, energia-, logistika- või transporditaristut.
Venemaa korraldas väga jõhkraid pommirünnakuid koolide ja haiglate pihta
Kaju tõi näitena välja tuua 2. novembri Venemaa õhuväe pommirünnaku Zaporižžja oblastis asuva kooli pihta, kus elanikele jagati humanitaarabi.
"Rünnaku tulemusena on 42 hukkunut, 33 inimest on kadunud. See rünnak on üks suuremaid ühekordseid inimkaotusi, mis venelased on oma sellise pommirünnakuga põhjustanud," sõnas Kaju.
"Kasutati lennukipommi, milles oli 1000 kilogrammi lõhkeainet ja mille plahvatusraadius ulatus 250 meetrini. Pärast seda rünnakut rünnati venelaste poolt täiendavalt üheksa lennukipommiga varjupaika, kuhu inimesed olid esimese pommirünnaku eest varjunud. Ka selle rünnaku tulemusena siis said mitmed inimesed surma ja vigastada, sealhulgas siis ka päästetöötajad, kes siis reageerisid sellele esimesele pommirünnakule," rääkis Kaju.
Ta ütles, et järgmisel päeval ründasid venelased ründasid lennukipommidega üldhaiglaid nii Harkivis kui ka Dnipros. "Mõlemal juhul said kahjustuse haiglahooned, mille tulemusena patsiente tuli evakueerida teistesse haiglatesse. Lisaks selle raames kümned inimesed said ka vigastada," lausus Kaju.
"Venemaa jätkab sihikindlat tsiviiltaristu ründamist. Ja lisaks haiglatele ja muudele sellistele objektidele rünnatakse ka energiataristut, sest talv on tulemas. Seal on venelaste poolt ootus, et läbi selle murda Ukraina kaitsetahet. Õnneks ei ole näha, et see kuidagi sellist olulist efekti hetkel oleks andnud," sõnas Kaju.
Kaju ennustas, et Ukraina võib talve saabudes rünnata ka Venemaa energiataristu objekte.
"Nii et eelolev talv kindlasti saab olema, kui mitte murrangulise, siis olulise tähendusega, et kui hästi üks või teine pool suudab seda – nende rünnakute valguses – üle elada. Võrreldes varasemate perioodidega on täna Ukraina olukorras, kus ka tema pikamaründevõime on üsna heal tasemel, nii et võib eeldada, et Venemaa-poolsetele rünnakutele energiataristu suunal just talveperioodil Ukraina vastab samade tegevustega," rääkis Kaju.
Toimetaja: Aleksander Krjukov










