Tallinna vanalinna tondilosside omanikud on tuntud ja varakad inimesed ({{commentsTotal}})

Veel 2011. aastal seisab Euroopa kultuuripealinna südames, Eesti riigi magusaimatel kruntidel kümmekond lagunevat ja kohati eluohtlikku arhitektuurimälestist. Veel üllatavam on, et koletismajade omanikeks on tihti klantsajakirjadest tuntud inimesed.
"Pealtnägija" käis vanalinna räämas majade lood ükshaaval läbi, spikriks kaasas Tallinna linnavõimu koostatud must nimekiri.

"Teeksin proportsioonid selgeks: minu meelest vanalinnas on 97 protsenti toredust ja 3 protsenti koledust, ja selletõttu ma jään iga kord seisma, kui ma ületan Raekoja platsi, ja alati vaatan ja mu hing sulab ja üleneb. /../ Iga päev käin ringi ja ma iga päev tunnen ka häbi ja piinlikkust," rääkis ajaloolane ja vanalinna patrioot Jüri Kuuskemaa.

Suur-Karja 12 asuv maja on üks väheseid vanalinnas säilinud keskaegseid hooneid.Nõukogude ajal tegutses seal mereväeluure. Maja on kannatanud Mehhiko seepi meenutava varade jagamise pärast. Metalli- ja kinnisvaraäriga 1990. aastatel rikastunud Vladimir Babuškin ja tema ekskaasa Oksana on kallite autode, hinnaliste kellade ja maalide, Šveitsi pangakontode ning suure kinnisvaraportfelli pärast kohtutes maadelnud juba üle 10 aasta.

2004. aastal sai naine küll Suur-Karja kinnistu endale, tellis maja taastamiseks projekti ja võttis pangast miljoneid laenu, kuid siis arestis kohus kinnistu uuesti.

"Kui maja saab õige omaniku ja läheb tööks, siis muinsuskaitse laob selle gooti portaali kokku, need aknad taastatakse, nii et me saame siin alumises vööndis taastatud keskaegse gootika, aga selleks on vaja jõuda nii kaugele, et abielupaar Babuškinid, kellele see kuulus ja kes lahutasid mõningad aastad tagasi oma abielu, jõuavad kokkuleppele varade jagamise suhtes," nentis Kuuskemaa.

Kesklinna valitsus ja munitsipaalpolitsei on omanikule teinud mitmeid märgukirju ning täna seisab maja mustas nimekirjas kui üks tondilossidest, mille osas kaalutakse sundvõõrandamise algatamist. Hoiatused ja trahvid on aga Kuuskemaa sõnul nii väiksed, et ajavad rikkaid inimesi ainult naerma.

Oksana Babuškina ütles "Pealtnägijale", et maja vabastati tänavu augustis lõplikult aresti alt ja töö käib uue omaniku leidmiseks. Veel kuu tagasi oli internetis kuulutus, kus selle eest küsiti 1,6 miljonit eurot.

Omandireform on teinud mõnele majale karuteene

Aia 8 / Inseneri 2 asuva maja kuulub OÜle Tuisk Trading ning selle suhtes kaalub linn sundvõõrandamise alustamist. Kuuskemaa märgib, et omandireform on mitmeski mõttes karuteene teinud.

"Selles mõttes, et see kinnistu kahe maja ja kuuriga tagastati Austraalias elavale õigusjärgsele omanikule, kes oli, vabandust, nagu koer heintele: ise ei kasutanud, laskis natukene korrastada. /.../ Siis sai tema nöör otsa, ta pani müüki. Ja nagu me teame, masu ajal nii väga ostjaid ei ole. Tekkis selline olukord, et joodikud kaubahallist otsivad vaikset nurgakest, kus oma pudelit tühjaks juua, ja kui pudelist ei saa enam sooja, siis teevad tule põrandale," sõnas ajaloolane.

Vanalinna üks vanim puitehitis ja selle kuur on ainuüksi selle aasta jooksul põlenud kokku seitse korda. Juulis süütas järjekordne tulekahju kõrvalmaja, muutes selle elamiskõlbmatuks. Seejuures tegid linna- ja päästeametnikud mälestise omanikule varem korduvalt märkuseid ja isegi trahvi, et tondilossi uksed ja aknad ohtlike eluheidikute eest kinni löödaks.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialist Henry Kuningas tunnistas, et lugu on markantne. "Lausa raske uskuda, et aastal 2011 veel juhtub selliseid asju. 1990ndatel oli see küllaltki tavaline, et puitmälestised siin ja seal põlesid, aga et nüüd, kultuuripealinna aastal, üks vanalinna sellisel tuiksoonel asuvaid hooneid seitse korda põleb, on muidugi täielik kurioosum," ütles Kuningas.

Tulekahjuseeriate järel väitis omanikku esindav advokaat meedias, et maja müügiläbirääkimised on pooleli. Varem on Austraalias elav omanik Rudolph Ilmar Georg Tuisk teinud mitmeid plaane - soovinud hoonete asemele parkimisplatsi teha, tahtnud uushoonestust rajada. Viimase osas ongi praegu väljatöötamisel lahendus, mis sobiks nii muinsuskaitsjatele kui omanikele, märkis Kuningas.

Mere pst 1 / Vana-Viru 15 asub 19. sajandi lõpus ehitatud Tallinnas unikaalne korteritega linnavilla, mis kuulub vormiliselt 77-aastasele vähetuntud Elvi Maripuule. Sisuliselt aga tema väimeestele, üle 20 aasta meediat suhkru ja soolaga toitnud Oleg ja Andres Sõnajalale. Skandaalsed ärimehed omandasid krundi ja selle mitmed hooned EVP-de eest 1990ndatel. Muinsuskaitsjatega piike murdes on krunt tundmatuseni muutunud - vanad majad on maha tõmmatud, parkla ja turg asemele ehitatud. Vaid nn roheline apteek mädaneb puutumatult juba üle 10 aasta.

Sõnajalgade maja fassaadi taga valitseb trööstitu olukord

Kultuuriväärtuste ameti spetsialisti sõnul oli maja seis ajal, kui Sõnajalad selle omandasid, palju parem, praeguseks on selle restaureerimine muutunud aga väga kulukaks. Üsna vastuvõetavas korras oleva fassaadi taga on väga trööstitus seisus sisemus, vahelaed on mädanenud ja ilmselt pesitseb seal ka majavamm, sõnas Kuningas. Amet on teinud omanikele märgukirju, kuid seni tulemusteta.

Kuuskemaa sõnul pole kahtlust, et omanikud ootavad maja lagunemist sellise määrani, et see lubataks lammutada. Asjaomandi seadus on liiga karm, sest kui linn tahab mõnel majal, mille aknad on lõhutud, neid taas sulgeda, peab ta ka välismaal olevalt omanikult selleks loa saama.

Andres Sõnajalg lubas "Pealtnägija" küsimustele rohelise apteegi tuleviku kohta kindlasti vastata, ent tänaseni ei ole mees endast märku andnud.

Lai 40 paikneb väga oluline mälestis, mis on üks paremini säilinud keskaegsetest kaupmehehoonetest, mida Eestis on väga vähe. Endine kodakondsusameti maja kuulus varem siseministeeriumile. 2006. aastal ostis selle avalikul enampakkumisel 36 miljoni krooniga suurärimees Margus Kangro firma. Nagu Äripäeva rikkurite  edetabeli 14. koha omanik Pealtnägijale väitis on maja renoveerimine toppama jäänud, sest piikide murdmine hoone muinsuskaitseliste eritingimuste pärast alles käib. 

"Keegi ei kujuta ju ette, et Tallinna raekotta teeks mingisuguse spordisaali või midagi sellist. Samamoodi ju selle Lai 40-ga, et mõningaid tingimusi lihtsalt tuleb järgida ja ennast kohendada selle järgi," lausus Kuningas.

Kangro, kes on endine ühispankur ja Viru Keemia Grupi üks omanik, ei soovi aga Potjomkini küla ehitada ehk linna rõõmuks vaid fassaadi üle pintseldada ja loodab, et peagi leitakse kompromiss ja Kolme Venna üks hoonetest vuntsitakse briljantselt üles. Kui aga hoone peaks veel kümme aastat tühjana seisma, siis kukub seal varsti läbi põrandate nentis Kuningas.

Prantsuse riik jättis Laia tänava maja unarusse

Kangro naabermaja aadressil Lai 38 kuulub riigi ühe skandaalseima ärimehe Toomas Tooli ekskaasale Janale, kuid ajaloolise mälestise mädandamise eest tuleb kogu sapp kaela valada Prantsuse vabariigile, kes selle 2000. aastal ostis. Sinna kavandati rajada Prantsuse kultuuriinstituut, kuid siis tõmmati nende eelarvet kokku ning hoonele ei leitud ei funktsiooni ega ka uut kosilast. Ehkki prantslased võõpasid vahepeal fassaadi üle, on hoone seest katastroofilisest seisukorras.

"Hoolimata sellest, et fassaad on ilusti korda tehtud, on hoone sees ikka väga-väga kurvas olukorras. Ja ma küll loodan, et uus omanik plaanib ikkagi hoonet hakata restaureerima ja leiab sinna mingi funktsiooni, sest lõppkokkuvõttes ta kuulub kuulsasse Kolme Venna majadegruppi.

Tänavu kevadel prantslastelt maja ostnud ärinaine Jana Tool rääkis "Pealtnägijale", et päästetöödega alustatakse tuleval kevadel ning majja plaanitakse rajada originaalses stiilis luksuslikud korterid.

Toolide nimi käib linna kolemajade mustast nimekirjast veelgi läbi. Ühel juhul on luubi all vanalinna üks suurim ning hinnalisim kinnisvarakompleks, mis ulatub Karja tänavast, Viru ja Sauna tänavani. Kinnistu suuromanikud on Jana Tool ja tema ema Aili Grištšenko. Hoonete haldaja on aga Äripäeva rikkurite TOP-i 51. koha omaniku Toomas Tooli firma.

"Kuna tegemist on nii suure kinnistuga /.../, siis on ikka nii, et ühest otsast tehakse midagi korda, aga teises otsas midagi laguneb. Endise kino Helios ruumid ja nüüd see hoone ise on ka praegusel hetkel veel restaureerimata, samas on restaureeritud hoone fassaadid tänava pool," rääkis Kuningas.

Aadressil Pikk 55 asub maja, mille omanik oli tsaariaja lõpus kuulus kondiiter Georg Strude. "See on üks kõige kestvamaid tondilosse, sest juba nõukogude aja lõpus, kui likvideeriti Tallinna toidukaubast, on seisnud tühjalt. Nii et praktiliselt on see 20 aastat tühjust. See on ikka tõeline kurioosum, kas pole," sõnas Kuuskemaa.

Marko Märtinile kuuluva maja kordategemist takistavad omandiprobleemid

2005. aastal ostis kinnistu tänavapoolse hoone mitmed korterid 13 miljoni krooni eest linna enampakkumiselt kokku rallilegend Marko Märtin. Mees asus esiotsa usinalt ajaloobriljanti seest lihvima, kuid varsti tööd seiskusid. Probleemiks asjaolu, et kogu kinnistul on kaks hoonet, millest hoovipealsel on mitu erinevat omanikku.

"Seal ei ole probleem vist tõesti rahapuuduses. /.../ Seal majas on põhiline küsimus selles, et kinnistuomanikud ei ole omavahel sõlminud kinnistu reaalosadeks jagamist ehk siis tegelikult on nagu kõik korterid ühisomandis," selgitas Kuningas.

Rallilegend ise ei soovinud "Pealtnägijale" oma kinnisvaraplaane tutvustada. Teada on, et nelja aasta eest oli maja müügis 50 miljoni, aastapärast 45 miljoni ning täna 25 miljoni krooni ehk 1,6 miljoni euro eest.

Košmaarseks kohaks nimetab Kuuskemaa maja aadressil Kohtu 12 / Toom-Rüütli 8.

"Seal üleval kõrgub üks suurepärane maja kahekordsete keldritega, kus võiks olla oivaline restoran ja oivalised vaated all-linnale ja üleval kõrval on Kohtuotsa vaateplatvorm, kuhu praktiliselt viiakse kõiki turiste. Aga see maja on tühi, laguneb, me näeme, ta on täis soditud grafitiga, mõnel pool on tal siin aknadki sisse löödud ja ainult otsas on paar ruumi kasutusel," lausus ajaloolane.

Nn Tiesenhauseni maja on seotud Eesti uusaja ühe kurikuulsama petulooga, kus kelmide võrgustik mängis 1999. aastal hoone Brunhild Dorothea Tiesenhausenina esinenud tankisti nimele, misjärel see kaks korda n-ö heausksetele ostjatele edasi müüdi. Kohtuprotsessil mõisteti kolm kelmi süüdi ning hoone tagastati 2004. aastal õigele pärijale. Aasta hiljem omandas maja V.A.O Invest, millega olid varem seotud ka vanalinna kinnisvara suurkokkuostjad Margus ja Eve Fink. Tänased omanikud on aga vähetuntud vene nimedega ettevõtjad.

Patust puhas ei ole ka Tallinna linnavõim ise. Tühjalt seisvad ajaloomälestised aadressil Aida 9 / Kooli 10 oleks üles vuntsitud koos Linnateatri uue hoone ehitamisega. 2008. aastal oleks teatrirahva ammune unistus juba napilt teoks saanud, kuid siis korraldas Edgar Savisaare linnavalitsus skandaalse rahvahääletuse ja teatrilt võeti ehitusrahad ära ning anti kultuurikatlale.

"Praegu õnneks veel katus veel vett peab ja avad on suletud, aga kui kaua see niiviisi on, mina ei oska öelda. Loodetavasti selle väikse maja jaoks ikka leitakse mingid vahendid ja see saab korda," sõnas Kuningas.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: