Linnamüüri ääres paiknev 17. sajandi lõpul või 18. sajandi esimesel poolel ehitatud hoone on üks vanalinna väheseid tänaseni säilinud puithooneid, kuid Tallinna linnavalitsuse andmetel on see juba ligi 40 aastat seisnud kasutuseta. Hoone kuulub Raivo Sillasoole ja Avo Sillasoole.

Raivo Sillasoo ütles ERR-ile, et praegu ajavad hoone taastamise asju noored inimesed, kuid kes need on või mis ettevõttesse kuuluvad, ei soovinud ta avaldada.

Samuti ei ole tema sõnul veel teada, kas hoonesse tulevad ainult elu- või ka äripinnad. Küll aga on selge, et hoonete kordategemine nõuab kõvasti raha.

"Kuna see on palkmaja, siis see teeb juba asja väga keeruliseks," lausus Sillasoo.

Jaak Juske Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioonist esitas veebruaris linnapea Taavi Aasale arupärimise, kus tahtis teada, miks on linn lasknud hoonel laguneda ega pole survestanud omanikke seda korrastama.

Aas vastas sellele märtsis, et Maskaron OÜ koostab hoonele muinsuskaitse eritingimusi ning teadaolevalt plaanitakse kogu hoonekompleks taastada eluhoonetena veel sellel aastal.

Raivo Sillasoo ei pidanud sellist ajakava realistlikuks, kuid märkis, et hoone taastamisega tegelevad inimesed on optimistlikumad. Aeganõudev on aga kõikvõimalike lubade korda ajamine ja bürokraatia.

Omanikud on varemgi üritanud maja korda teha. Näiteks 2014. aastal peatasid kultuuriväärtuste amet ja linnaplaneerimise amet hoovihoones omavalilised ehitustööd. Seejärel koostati kinnistuomanike tellimisel veel samal aastal Uus 9 hoonekompleksi restaureerimise arhitektuurne põhiprojekt, millega nähti ette, et hooned restaureeritakse nii hotelliks, kohvikuks kui osaliselt eluruumideks. 

Hoones on säilinud palju ajaloolisi materjale

Mikk Sõggeli 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud lõputöös Uus tn 9 hoone teemal on välja toodud, et tänavaäärne maja on suurepärane näide Rootsi-aegsest puitkonstruktsioonis elamust ning iseloomustab tolleaegset ehituskultuuri. Tegemist on arvatavalt ühe vanima säilinud puitkonstruktsioonis hoonega Tallinnas.

Hooned ei ole arhitektuurimälestised, kuid asuvad Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal. Sõggeli andmetel on tänavaaäärses majas säilinud palju väärtuslikke ajaloolisi materjale, mis väärivad korrastamist ja eksponeerimist.

Hoone keskel paikneb erilaadne suur mantelkorstenköök ning õueküljel liitub köögiga madal juurdeehitis, mis on tõenäoliselt ehitatud koos majaga. Hilisemad sajandid on selle hoone üldist plaanilahendust vähe muutnud ning Sõggel toob välja, et tõenäoliselt säilisid keldriruumid, mantelkorsten, konstruktsioonid ja ka fassaad.

Hoone rajas tõenäoliselt ehitusmeister Georg Winckler. Aastasadade jooksul vahetas kinnistu korduvalt omanikku, kuni 1937. aastal koos linnamüüri ja Munkadetaguse torniga natsionaliseeriti. 1940. aastal ehitati hoonesse korterid, esimesel korrusel asus aga ladu.

1990ndatel tagastati hooned Aleksander Muguri ja Johannes Sillasoo järeltulijatele, 2000ndatel ostsid aga praegused omanikud Muguri järeltulijatelt nende osaluse välja.

Kui ETV saade "Pealtnägija" 2011. aastal vanalinna lagunevaid maju kaardistas, käsitleti muu hulgas ka Uus tn 9 saatust. Teleloos toodi välja, et ilusa hoone taastamine seiskus aastateks omandivaidluste tõttu ning maja seisab juba aastaid tühjalt ja kütmata, mistõttu selle olukord üha halveneb. Saate tegemise ajal oli hoone 1,7 miljoni euroga müügis.