Pool sajandit on hoonet kasutatud spordisaalina, mis ei ole paljude inimeste arvates õige. Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustas neljapäeval Pauluse kiriku probleeme Eesti Kirikute Nõukogule, mis pidas Rakveres oma väljasõiduistungit.

Rakvere Pauluse kiriku projekteeris Alar Kotli Eesti Rakvere vabaduse sümbolina. Paraku sai kirik valmis päev enne seda, kui vene väed 1940. aastal Eestisse sisse marssisid. Kirik õnnistati 16. juunil 1940, kahte sihvakat tornikiivrit ei jõutudki valmis ehitada. Samuti jäid kiriku paekiviseinad krohvimata.

Möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel võeti kirik koguduse käest ära ja rajati sinna spordisaal. Viimastel aastatel on Rakveres mõeldud, kuidas hoonet taas kirikuna, aga miks ka mitte kontserdimajana kasutusele võtta.

Eesti kirikute nõukogu täitevsekretäri Tauno Tedre sõnul on Eestis võimalik kirikuid taastada või ehitada, kui sakraalehitisel on mingi eriline ja väga suurt osa ühiskonnast puudutav tähendus.

"Kui näiteks Tallinna lähedal Viimsis ehitatakse kirikut, mis mõeldud Estonia katastroofi, aga ka kõigi laevaõnnetustes hukkunud inimeste mälestuseks, siis ilmselt sellised fookused on väga olulised. Ilmselt võib ka Rakvere Pauluse kirik toimida oma algses funktsioonis või polüfunktsionaalsena, ühendades ka kontserdikeskuse funktsioonid endasse," ütles Teder Aktuaalsele kaamerale.

Kirikute nõukogu ei tegele otseselt koguduste kinnisvaraprobleemidega. Linnapea Andres Jaadla sõnul on aga vaja selle kirikuhoone ajalugu ja seisukorda tutvustada kõigi kristlike konfessioonide esindajatele. 

"Äkki sünnib selle kiriku taastamine üheskoos erinevate koguduste ja kirikutega ning erinevate rahastamisvõimalustega. Oluline on teadmine, et linn soovib ühte sakraalhoonet taastada. See oli tänase ettekande juures oluline," lausus Jaadla.

Vajadus kasutada kirikut spordihoonena langes ära paar aastat tagasi, kui Rakveres valmis moodne spordihall. Pauluse kirikut on kasutatud ka teatrisaalina Baltoscandali festivali ajal.