Komisjon toetas muudatusi, mis annaksid üksikkandidaatidele senisest paremad võimalused riigikokku pääseda ning kaotaksid uutel parteidel kohustuse tasuda valimistel osalemiseks kautsjon.

Kehtiva riigikogu valimise seaduse järgi peavad üksikkandidaadid koguma parlamenti pääsuks alati täis lihtkvoodi ehk teatud kindla protsendi hääli vastavast valimisringkonnast. Seadusemuudatuse järgi osutuks üksikkandidaat valituks ka siis, kui ta kogus vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.

"Kuigi see muudatus puudutab väga kitsast ringi, on tema väärtus põhimõttes, et valimised toimuksid kõikidele osalistele võrdsetel tingimustel," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond).

Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi eest tasuda kautsjon, mille suuruseks on kahekordne kuupalga alammäär ning mis tagastatakse, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Seadusemuudatus vabastaks kautsjoni tasumisest need erakonnad, mille asutamisest ei ole möödunud neli aastat.

Põhiseaduskomisjoni liige ja seadusemuudatuste algataja Indrek Saar (SDE) rõhutas, et muudatuste eesmärgiks on hõlbustada uute tegijate tulemist poliitikasse ja seeläbi elavdada poliitilist konkurentsi.

Samas ei pooldanud põhiseaduskomisjon valimiskünnise alandamist praeguselt viielt protsendilt neljale ning kompensatsioonimandaatide jaotamisel parteisisese paremusjärjestuse kaotamist, mis olid samuti eelnõus välja pakutud.

Komisjon otsustas riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu saata muudetud kujul 24. aprillil riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal (Keskerakond) leidis, et kautsjoni maksmise võiks asendada tuhande toetusallkirja kogumisega.

Lisaks oli põhiseaduskomisjonis arutamisel SDE seaduseelnõu erakondade rahastamise muutmisest moel, et väikeparteid saaksid riigilt erakondadele eraldatavast rahast senisest suurema osa. Kuigi erakonnaseaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu (599 SE) tuleb 22. aprillil täiskogu ette esimesele lugemisele, kaheldi komisjonis selle otstarbekuses ja viidati juba varasemalt vastuvõetud otsusele, mis jõustub järgmisel aastal. Leiti, et enne uute muudatuste tegemist võiks ära oodata eelnevalt tehtud muudatuste mõju.

Samuti käsitleti komisjonis erakonnaseaduse § 12 täiendamise seaduse eelnõu (598 SE), mis sisaldab endas valimiskampaaniate maksumuse piiramist 500 000 euroga ning mille esimene lugemine tuleb täiskogus 22. aprillil. Komisjoni liikmed tõstatasid probleemi, et kõikvõimaliku valimisreklaami maksumust on väga raske hinnata ning riik võib selle piirangu kontrollimisel hätta jääda. Ka suunaks selline muudatus otsima kõrvalteid piirsummast möödapääsemiseks. Arutleti, et riik võiks näiteks seada vabalevikanalitele ajalise piirangu ja välireklaamidele suurusepiirangu.

"Avaldan lootust, et neid eelnõusid, mille osas langetati otsus esimene lugemine lõpetada, ei panda komisjonis sahtlisse, vaid otsitakse sisulisi teid probleemide lahendamiseks," ütles põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel.

"Näiteks kui reklaami mahupiirangud on tõhusamad kui valimiskampaania kuludele lae seadmine, siis tuleb probleem ka konkreetselt läbi töötada ja vastavad mahupiirangud esimese ja teise lugemise vahel eelnõule lisada," jätkas ta.