Geoloog: fosforiidi uurimine ei tähenda kohe kaevandamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Fosforiidi küsimust peab arutama, aga meil tuleb omada selleks piisavalt teadmisi, arvab Tartu Ülikooli arendusprorektor, geoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Ta rääkis saates "Vabariigi kodanikud", et paljude poolt kardetud fosforiit ja selle kaevandamine on meie ajalooline mälu ja sellel on suur psühholoogiline taust. "Näha siin kolli selle materjali mõttes kindlasti ei tasu, just nimelt see emotsionaalne taust vajabki põhjalikku selgitamist," arvas Puura.

Ta märkis, et maavarasid on võimalik kasutada nii, et jätkuks nii olevikuks kui ka tulevikuks, aga targas ja intelligentses riigis on need võimalused olemas. Ta tõi näiteks Põhjamaad, kus on tugevad riiklikud geoloogiateenistused, kes kannavadki selle eest hoolt ning uurivad erinevaid keskkonnaaspekte.

"Seadused ise ei hakka tööle, tööle hakkavad targad inimesed. Ma arvan, et need targad inimesed on meil Eestis olemas, aga neil ei ole põhimõttelist ülesannet antud," arvas saatekülaline.

Puura rõhutas, et täiesti väär arusaam on see, et uurimine tähendab juba kaevandamist või et teadlane on äraostetav. Põhjamaade geoloogiateenistuste hea näide peaks saatekülalise arvates olema meile eeskujuks.

Teadlane selgitas, et kui keskkonnaminister räägib enam kui kilomeetri sügavustest prooviaukudest, siis fosforiidi puhul on tegemist mõnekümne meetri sügavsega. Kui Nõukogude ajal tehti proovipuurimisi lohakalt ja augud jäeti sulgemata, rikkudes niiviisi põhjavee, siis tänapäeval on olukord Puura sõnul hoopis teine.

"Tänapäevased tehnoloogiad on hoopis midagi muud ja siin ei saa juttugi olla, et mingi puurauk avaldaks olulist mõju põhjaveele," kinnitas ta.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: