ERR Brüsselis: äsja vastu võetud raamstrateegiaga tahetakse vähendada energiasõltuvust Venemaast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Michal Fludra/Sipa USA/Scanpix

Euroopa Komisjonis võeti möödunud nädalal vastu energialiidu raamstrateegia, mis on oluline samm ühtse Euroopa energiaturu loomise suunas. Ideaalis võiks see kõik lõppeda madalamate energiakuludega ning vähendaks ka Euroopa energiasõltuvust Venemaast. Milliste valudega see kõik aga sünnib, seda uuris "Välisilm" Brüsselis.

Euroopa Komisjoni energialiidu asepresidendi Maroš Šefčoviči sõnul peaks energialiit tagama energia vaba voolamise üle Euroopa, justkui oleks tegu viienda põhivabadusega. "Meie vastuvõetud energialiidu strateegia on ambitsioonikaim energiaprojekt alates Euroopa söe ja teraseühendusest," märkis Šefčovič

Euroopa Komisjoni peahoonele Brüsselis on üles vinnatud hiigelplakat, mis markeerib energialiidu tulevikuvisiooni. Nagu näha, on Kesk- ja Lõuna-Euroopa tihedas joonterägastikus ja gaasitoru markeeriv joon on tõmmatud isegi Türgini välja. Paraku unustas illustraator kaardile märkida energialiidust ehk suurimat kasu saajad ja ka selle suurimad toetajad Balti riigid ja Soome. Isegi praegu olemasolevaid elektriühendusi elektriühendusi Eesti ja Soome vahel pole kaardile märgitud. Loodetavasti pole tegu mitte poliitilise sõnumi, vaid mõne kunstniku apsakaga.

Eesti alalise esinduse EL-i juures asejuht Clyde Kull märkis, et strateegia peamisi eesmärke on varustuskindluse tagamine. "Eriti puudutab see regionaalset koostööd. Kui ühes riigis toimuvad tõrked, tuleks luua süsteem, et naabrid vastutavad ka oma naabri eest, et see solidaarsus toimiks."

Tegemist oleks loogilise sammuga Euroopa integratsioonis, mida komisjon on püüdnud astuda ka varem.

"Minu kogemuse järgi kõlab see nagu "tulge eile meile". See on tõsine asi, aga ma olen meenutanud ka ülemkogule debattides mitmel korral, et kolm aastat tagasi võttis ülemkogu vastu otsuse lõpetada sisemine energiaturg 2014. aasta lõpuks," rääkis Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Komisjoni ärgitab uuele katsele ilmne soov vähendada sõltuvust Vene gaasist, ütleb Marju Lauristin. "Ühe põhiargumendina kõlan pidevalt see, et Euroopa Liit peab muutuma sõltumatuks venemaa šantaažist. EL peab hakkama toimima tellijana ühtse subjektina, mitte nii, et Putin läheb korra Ungarisse ja teeb seal diile. Näha on seda, et valdavaks hakkab muutuma tahe, et EL ei peaks muutuma pantvangiks."

Salajaste sobingute vältimiseks, tahab Euroopa Komisjon gaasilepingute läbirääkimistele edaspidi saata ka Brüsseli ametnikud.

"Kindlasti on meil sellest ainult võita, kui teistega koos läbirääkimiste laua taga olla," märkis Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas.

CEPSi analüütik Fabio Genoese märkis, et enamik liikmesriike ei kontrolli oma ettevõtete gaasilepinguid. "Ka Saksamaa reageeris tõrksalt, sest praegu ei kontrolli Saksa valitsus Wintershalli ja Gazpromi lepinguid. Nii et ma ei ole kindel, et see ettepanek kuhugi viib," on ta pessimistlik.

Gazpromi osakaalu vähendamiseks Euroopa gaasikokteilis on Euroopa Komisjon pilgud pööranud Aserbaidžaani, Türkmenistani ja Alžeeria poole. Praegu rajatav lõunakoridor tooks plaanide järgi juba viie aasta pärast Euroopasse 10 miljardit kuupmeetrit aserite gaasi. Ja see maht võib mõne aastaga kahekordistuda. Tuleval aastal lubab Komisjon välja tulla üleeuroopalise LNG strateegiaga, mis peaks fookuses hoidma ka Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse ja regionaalse LNG terminali rajamist Soome lahe kaldale.

Ent suure tähelepanu all on ka ühtse elektrituru välja arendamine.

"Balti riikidele on kõige olulisem desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust, et saavutada kontroll oma võrgu üle. See ei tähenda, et juhe läbi lõigataks, kuid et me saaks ise määrata ja kontrollida, mis meie võrgus toimub," rõhutas Kull.

Paraku ei soovi kaugeltki kõik liikmesriigid naabritega energiaühendusi luua. Riiklikud energiakompaniid Prantsusmaal suhtuvad pika hambaga odava Hispaania tuuleenergia piiriületusse.

"Praegu tähendab energiapoliitika 28 liikmesriigi tegutsemist ilma koordineerimata ja Euroopa Komisjon ütleb selgelt, et see ei saa jätkuda," märkis Genoese.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: