Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Putin pärast kohtumist Niinistöga: Soome julgeoleku parim garantii on neutraalne staatus

{{1434438951000 | amCalendar}}
Niinistö ja Putin täna Moskvas
Niinistö ja Putin täna Moskvas Autor/allikas: ITAR-TASS/Scanpix

Soome julgeoleku parim garantii on riigi neutraalne staatus, ütles Venemaa president Vladimir Putin täna Moskvas pärast kohtumist Soome kolleegi Sauli Niinistöga.

Presidentide kohtumine Novo-Ogarjovo residentsis venis arvatust pikemaks, räägiti nii Ukraina kriisist kui ka majandusest, vahendas Yle.

"Me peame oluliseks, et Minski leppe põhimõtted teoks saaksid. Samuti on oluline roll OSCE vaatlejatel," rääkis Putin ajakirjanikele ja lisas, et vestlus Niinistöga oli väga avameelne.

Ka Niinistö oli kohtumise tulemusega rahul. "Praegu pole Euroopas rahu. Seetõttu tuleb Minski rahulepingu tingimused ellu viia," sõnas ta ja rõhutas, et selle nimel tuleb kõigil osapooltel vaeva näha.

Putin lausus, et Venemaa on üritanud mõjutada rahvusvaheliselt tunnustamata Donetski ja Luganski rahvavabariike ning tema arvates on viimaste seisukohtades viimasel ajal aset leidnud ka muutusi.

"Kõige olulisem on see, et Ukraina põhiseadust muudetaks viisil, mis annaks Ida-Ukraina aladele autonoomia. Samuti tuleb ka mässuliste juhtide suhtes rakendada amnestiat ning piirkonnas tuleb korraldada kohalikud valimised," selgitas Putin ja küsis, miks Lääne partnerid ei kasuta oma mõju viisil, mis paneks Ukraina juhtkonna neid tingimusi täitma.

Mõlemad avaldasid ka heameelt, et täna Minski kontaktgrupi osapooled kokku said.

Putini sõnul räägiti ka kahe riigi majanduskoostöö parandamisest, jutuks olid näiteks tuumajaamaga seotud küsimused ja laevaehitus.

Soome rahvusringhäälingu ajakirjanik soovis pressikonverentsil teada saada, kuidas peaksid soomlased suhtuma kasvavatesse pingetesse Venemaa ja NATO vahel.

Putin vastas, et Soome julgeoleku parimaks garantiiks on riigi neutraalne staatus. Pingete kohta NATO-ga sõnas president, et Venemaa peab astuma samme, kui allianss tema piiridele läheneb. Putin rõhutas ka seda, et Venemaa on sunnitud oma relvad suunama nende riikide vastu, kust võimalik oht lähtub. 

Niinistö alustas kohtumist Putiniga vene keeles, viimane vastas soome keeles

Kohtumise alguses teatas Niinistö, et ta on väga mures Ukraina olukorra pärast. "Olen mures, sest mulle tundub, et Minski rahuprotsess seisab paigal ning selle osas ei liiguta edasi," ütles Soome president Yle teatel Putinile.

Niinistö rääkis Putinit tervitades ka natuke vene keelt. "Ka minul on hea meel teiega kohtuda," ütles ta vene keeles Putinile, kes omakorda vastas soome keeles: "Aitäh!" ("Kiitoksia!" - Toim.)

Pärast põgusat viibimist ajakirjanike ees, siirdusid presidendid pikemalt vestlema.

Niinistö sõnul soovib ta sõnumit Ukraina kriisi lahendamise asjus

Väidetavalt on riigijuhtidel kavas rääkida Ukraina kriisist, Soome-Vene suhetest ning ka Euroopa Liidu ja Moskva omavahelistest suhetest, vahendas Yle täna hommikul.

Niinistö ütles eile Yle telesaates "A-studio", et eriti soovib ta saada sõnumit selle kohta, kuidas Putin soovib Ukraina kriisi lahendada.

"Ma võtaksin hea meelega tema sõnumi vastu. Ehk et, mida ta praegusel hetkel täpsemalt mõtleb Ukraina kriisi lõpetamise teemal. Mida ta on valmis selle nimel tegema. Ja siis on meil veel see teine kriis - lõhe Lääne ja Venemaa vahel," selgitas Soome president.

Niinistö hinnangul puudutab see kriis meid kõiki. "Selles osas ma sooviksin väga teda teada saada, kas tema arvates on seda lõhet võimalik kuidagi ületada."

Samas rõhutas Soome riigipea, et esimeseks eelduseks on ikkagi Ukraina kriisi lahendamine.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile õhtul TASS-ile, et Ukraina võib olla üks vestlusteemadest, kuid kindlasti pole see ainus teema. Peskovi sõnul on presidentidel tavaks ka muudel rahvusvahelistel teemadel rääkida.

Jututeemaks on ka Loviisa tuumajaamaga seonduv

Märkimisväärne on ka asjaolu, et Vene presidendi pressiteenistus teatas vahetult enne visiiti, et Venemaa on valmis koostööks ja Loviisa tuumaelektrijaamale kolmanda reaktori tarnimiseks. Hetkel tarnib Vene riigiettevõte Rosatom tuumakütust Loviisa tuumajaama esimesele ja teisele reaktorile.

Soome energiafirma Fortum aga teatas Vene poole teadaande kommentaariks, et hetkel pole kavas Loviisa tuumajaama mingit kolmandat reaktorit rajada. Sellekohase otsuse tegi juba Matti Vanhaneni juhitud valitsus 2010. aastal ning sellel teemal pole mingeid muid arenguid enam olnud.

Mingid ettepanekud Vene poolel seoses Loviisa tuumajaamaga igatahes on, sest tänasest kohtumisest võttis osa ka Rosatomi juht Sergei Kirijenko.

"Kui Loviisasse ehitatakse kolmas reaktor, soovime me igal juhul kaasa lüüa," kommenteeris ta Soome rahvusringhäälingule enne riigipeade kohtumise algust.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: