Maavarade mõistlik kasutamine peaks tagama majandusarengu ja keskkonnahoiu vahelise tasakaalu ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Tänaseks välja arendatud uued kaevandamistehnoloogiad ja koostataval maapõuestrateegial põhinev mõistlik maavarade kasutamine peaks tagama Eesti majandusarengu ja keskkonnahoiu vahelise tasakaalu saavutamise.

Rakveres räägiti täna geoloogia- ja maavarade-poliitikast Euroopas ja Eestis. 2017. aastal valmib Eesti maapõuestrateegia, mis hindab minevikus tehtut ja võimaldab uurida ka seda, kas tulevikus võiks kaevandada fosforiiti ning uraanimaaki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestil on puudunud seni maapõue valdkonna arengut suunav raamdokument ning selge arusaam olemasolevatest ressurssidest, samuti nende majandusliku lisandväärtuse potentsiaalist. Seepärast on valitsus pidanud vajalikuks riigi maapõuestrateegia koostamist.

Strateegia eesmärk on kindlasti see, et riik saaks teada, millised on tema maapõues leiduvad varad, kuidas neid siis kõige paremini kasutada, kuidas tuua sellest ühiskonnale kasu, arvestades sealhulgas kõiki keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid," ütles keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu.

Nõukogude ajal Maardus kaevandatud fosforiit on omandanud pea sümboli tähenduse

"Ega fosforiidisõda ilmselt lõppenud ei ole, nii et selles mõttes inimesed on väga ettevaatlikud, kui räägitakse graptoliitargiliidist - see on siis diktüoneema vana nimega -, selline must tume kilt, mille all on ka fosforiit. Ega me väga kaua ei peaks kõhklema, kuna uuringuid selle vallas on kindlasti vaja, kuna näiteks fosfor on kriitiline materjal ka Euroopa Liidu kontekstis," rääkis Tallinna tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo.

Seni teadaolevalt on Eesti fosforiit üks parimaid maailmas kahjulike lisandite puudumise tõttu. Graptoliitargiliit on aga uraanimaak.

"Uraani läheb vaja umbes 50 000 tonni aastas, meie varud graptoliitargiliidis on 6,7 miljonit tonni, nii et seda jätkuks väga, väga kauaks ajaks, kui meil oleks vajadus seda kaevama hakata. Aga kaevamise tingib hind ja nõudlus," ütles Alvar Soesoo.

Põlevkivi on Eestis kaevandatud ligi sada aastat.

"See, mis on tuleviku suhtes kindlasti kardinaalselt teistsugune kui ta oli näiteks 1980. aastatel, on see, et me peame põlevkivi väärindama palju efektiivsemalt, me peame põlevkivist saama palju rohkem kätte, kui sellel ajal tehti. Ja absoluutselt kindalasti see keskkonna jalajälg, mis põlevkivist tekib, on suurusjärgu võrra väiksem," rääkis AS-i Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: