Peaministriparteiks on nüüd Ühtsuse asemel Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS). Selle pikaaegne seimi fraktsiooni juht Augusts Brigmanis kogub poliitikas üha uusi võite - ZZS seast on valitud Lätile kaks järjestikust presidenti, nüüd saadi endale ka peaministri koht, vahendas ETV saade "Välisilm".

Lätis on viimastel aastatel välja kujunenud, et president valitakse Roheliste ja Talurahva Liidu seast, seimi esimees on Rahvuslaste Ühendusest ja peaminister Ühtsusest. Nii on igal koalitsiooni osapoolel oma roll. Ühtsuse sisevastuolud mängisid aga rollijaotuse ümber - peaministrikohast jäädi ilma ja selle napsasid rohelised ja maarahvas endale. Seejuures ei saagi ette heita, justkui andnuks president Raimonds Vejonis võimaluse valitsus moodustada nö oma mehele Maris Kućinskisele. Teisi valikuid väga polnudki.

"Valitsuse vahetuse peapõhjus on see, et Straujumal polnud toetust oma erakonnas. Ühtsuse ministrite ja parlamendifraktsiooni vahel kadus side. Pikka aega oli partei reiting madal. Seetõttu oli neil vaja sisemist taaskäivitust. Kuid sisetülide tõttu ei õnnestunud Ühtsusel saada üksmeelt võimukeskuse ehk peaministri koha suhtes ning nad kaotasid selle," nentis ZZS fraktsiooni esimees Augusts Brigmanis.

See, et Roheliste ja Talurahva Liidust on seimis valitud kaks viimast presidenti - Raimonds Vējonis ja enne teda Andris Bērziņš - on pigem seimi fraktsiooni juhi Augusts Brigmanise hea läbirääkimisoskuse tulem, sest koalitsioon pole suutnud kindlas kandidaadis kokku leppida. Brigmanis, kes ise valitsusse ei kipu ja eelistab tööd parlamendis, seostab nende liidu mõju kasvu nii ajalooliste tavade kui ka praeguste hoiakutega ühiskonnas.

"Roheliste ja Talurahva Liidu tuumiku moodustavad kaks parteid - Talurahva Liit ja Roheliste erakond. Need mõlemad on vanad Läti parteid. Maarahva ühendus on asutatud juba 1917. aastal. Kahest erakonnast koosnev liit pole oma identiteeti kaotanud ja on kaasanud ka regionaalerakondi. Kohalikel valimistel oleme olnud pikka aega võitjad. Esimest korda on meil oma esindaja ka Euroopa Parlamendis. Sisepoliitikas on meie jaoks tähtsaim regionaalne areng ning mõistlik ja prognoositav majanduse areng," rõhutas Brigmanis.

Iseküsimus on, kes on Roheliste ja Talurahva Liidus kõige suurem otsustaja. Ikka ja jälle räägitakse Ventspilsi oligarhi, linnapea Aivars Lembergsi mõjust. Ja uuele peaministrile Maris Kućinskisele heitis opositsioon ette just kunagist oligarhidega seotud Rahvapartei-aega. Nüüd aga tunduvad olevat muutunud nii aeg kui ka inimesed ning koalitsioonileppes lubatakse suuri reforme.

"Paradoksaalne on praegu see, et reformidest hariduses, tervishoius, majanduses ja teisteski valdkondades on räägitud aastaid, kuid otsuseid pole tehtud," sõnas peaminister Kućinskis.

Et poliitiline tasakaal kuidagi püsiks, loodi Ühtsuse jaoks valitsuses asepeaministri koht, mis ühendati majandusministri portfelliga.

"Uus valitsus kavandab majanduse arengus kaht suunda - koordineerida paremini investeeringuid ja lihtsustada investeerimisprotsessi ning loomulikult arendada eksporti," põhjendas sellele ametikohale nimetatud Arvils Ašeradens.

Uuele valitsusele on juba ette ennustatud keerulist aega, sest Ühtsus näib seal esindavat midagi siseopositsiooni-taolist. Aga teised koalitsioonid poleks seimi praegust koosseisu arvestades võimalikud. Ühtsus võib küll laguneda, kuid innukat uut poliitilist jõudu silmapiiril pole.

"Poliitilised parteid, kes on välja kujunenud ja kelle poolt rahvas hääletab, eriti ei muutu. Väljapaistvad liidrid suudaks asutada oma erakonna, nagu Zatlers või Sudraba seda tegid. Praegu poliitikas uusi tegijaid, kellega rahvas kaasa läheks, näha pole. Nii et tuleb edasi elada praeguste poliitiliste jõududega," lausus Brigmanis.

Maris Kućinskise sõnul töötab uus valitsus rohkem meeskonnana kui eelmised. "Deklaratsioon, millele kõik koalitsioonipooled alla kirjutasid, ei jaota ministrite vahel eraldi valdkondi, vaid keskendub ühistele eesmärkidele. Nii ei saa ükski ministeerium monopoolset seisundit. Tean, et see ettepanek erineb oluliselt põhimõtteist, millest Läti koalitsioonid on seni rohkem kui paarkümmend aastat lähtunud," ütles ta.

Südameoperatsioonist toibuv president Raimonds Vējonis on endiselt haiglas, ehkki saab juba ka tööasjadega tegelda ja saadab sealt videotervitusi. Vējonist asendav seimi esimees Ināra Mūrniece on aga kinnitanud, et Läti peab tegema kõik selleks, et riigi 100. aastapäevaks ei saaks võimule Vene mõjuga Koosmeel.