ICIJ avaldas uue koguse Panama advokaadibüroo dokumente ({{commentsTotal}})

{{1529553960000 | amCalendar}}
Rahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht.
Rahvusvahelise Uurivate Ajakirjanike Konsortsiumi (ICIJ) veebileht. Autor/allikas: icij.org/investigations/panama-papers

Rahvusvaheline Uurivate Ajakirjanike Konsortsium (ICIJ) avaldas kolmapäeval uue koguse dokumente, mis on pärit nn Panama dokumentidega rahvusvaheliselt tuntuks saanud advokaadibüroost Mossack Fonseca.

Uus andmekogu koosneb umbes 1,2 miljonist dokumendist, millest vanimad on pärit 2016. aasta aprillist ehk ajast, mil Panama dokumentide skandaal avalikkuse ette jõudis, kuni 2017. aasta detsembrini. Andmed sai enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung, mis jagas seda ülejäänud konsortsiumi liikmetega.

Dokumentidest tuleb välja, kuidas nn maksuparadiisi teenust pakkunud Panama advokaadibüroo ei suutnud ise välja selgitada, kellele kuulub kolmveerand büroo poolt hallatud riiuliettevõtetest.

Suure osa dokumentidest moodustab kirjavahetus advokaadibüroo, vahendajate ja klientide vahel ning sellest tuleb ühelt poolt välja - praeguseks pankrotti läinud - firma katsed kahju leevendada ja oma dokumentatsiooni korrastada ning teiselt poolt vihased kliendid, kes tunnevad, et neid on alt veetud kõige olulisemal teemal ehk konfidentsiaalsuse tagamisel.

Erinevalt algsest 2016. aasta andmelekkest ja näiteks samuti ICIJ poolt avaldatud nn Paradise Papersi dokumentidest mingeid suuri avastusi pole dokumendid siiski veel pakkunud.

Avastusi siiski on. Näiteks Yle kirjutab, kuidas Nordea oma kliendid Panama dokumentide skandaali tekkimisel hätta jättis. Samuti tuli välja, et Odessa linnapeal Gennadi Truhhanovil on lisaks Ukraina kodakondsusele ikkagi ka Venemaa kodakondsus. Samuti on uuemat informatsiooni Argentina jalgpallitähe Lionel Messi ja tema kodumaa presidendi Mauricio Macri rahaasjade kohta ning selle kohta, kuidas mõned Vene oligarhid on maksuparadiiside abil lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilinud.

Postimees kirjutab, et andmekogus on ligi 5000 Eestit puudutavat dokumenti ja e-kirja, milles mainitakse otsesõnu Eesti riiki.

Oluline on meeles pidada, et offshore-firmade ja maksuparadiisideks peetud riikide võimaluste kasutamine ei ole iseenesest ebaseaduslik, kui kodanik või ettevõte tegutseb vastavalt seadustele ja finantstehinguid puudutavatele reeglitele. Seega ei ole dokumentides mainitud inimesed ilmtingimata seadusi rikkunud või isegi huvide konflikti sattunud.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: