Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel otsivad huvirühmad, teadlaste, poliitikute ja avalikkuse osavõtul täna õiget keskteed ja eesmärki riigi ressursipoliitikale.

Keskkonna-ministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus selgitas ERRi teleuudistele, et kõigepealt tuleb selgeks teha, millistel maapõueressurssidel on suurim potentsiaal kasutuselevõtmiseks.

Tema kinnitusel on enim uurimist vajavate ressursside seas näiteks fosforiit, rauamaak ja polümetallid. Praegu ei ole riigil täpset ülevaadet maapõue ressurssidest.

Maapõue strateegia koostamise eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.

Strateegiaga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel.

Vastavalt põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna.

Riik kui maavarade uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult.

Geoloogia ja mäendus on valdkonnad, mis on tihedalt seotud nii keskkonna- kui majandussektoriga. Nii praegu kui ka tulevikus on vaja tagada oluliste maapõue varade uurimine, luua võimalused nende säästvaks ja optimaalselt keskkonnaohutuks kasutamiseks ning tagada selles valdkonnas õppe- ja uurimistegevuse arendamise järjepidevus.

Eelnimetatu elluviimiseks ongi vaja leppida kokku maapõue poliitika põhialustes ja määrata peamised arengusuunad.