Sel kevadel vahetus Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses juht. Endine linnaosavanem Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser saadeti skandaalide saatel kohtuveskeid kulutama ning ametisse astus värske nägu Keskerakonna ridadest, 34-aastane sisuturundusagentuuri vedanud turundusettevõtja Raimond Kaljulaid.

"Selle info põhjal, mis mul praegu on, ongi esmane ülesanne sellise normaalse, rutiinse tööõhkkonna ja sisekliima taastamine. Täna mulle on teada see, et linnaosavanem ja tema asetäitja enam seal majas ei tööta, et seal olid keerulised suhted, aga mis täpselt teha tuleks, selgub ikkagi siis, kui ma olen saanud tööga alustada," ütles Kaljulaid ERR-i uudisteportaalile 4. märtstil ehk päeval, mil tuli avalikuks tema kandidatuur linnaosavanema kohale .

Tema sobivus ametikohale tuli arutlusele nii linnaosa halduskogus kui ka linnavolikogus, kuid kümme päeva pärast ametile kandideerimist ehk 14. märtsil oli Kaljulaidi esimene tööpäev linnaosavanemana.

Minus tekitas imestust, et inimesed, kes teevad linnaosas ehk kõige raskemat tööd ja moodustavad eesliini, on pandud eraldi majja ning neil on kõige kehvemad töötingimused /../ erasektoris pole ammu enam sellist töötingimuste erinevust, kuna firmajuhil on täpselt samasugune laud ja tool, mis suvisel praktikandil, kuid sellist Kalinini rajooni täitevkomitee töökeskkonda ei ole enam erasektoris,"

Enam kui neli kuud hiljem istub Kaljulaid Kalamaja kalmistupargis ja tunnistab, et kui jätta kõrvale Tammemäe ja Kutseri skandaalid ning surmaga lõppenud gaasiõnnetuse juhtum, siis tekitas temas kõige rohkem emotsioone linnaosavalitsuse arhailine töökeskkond.

"Minus tekitas imestust, et inimesed, kes teevad linnaosas ehk kõige raskemat tööd ja moodustavad eesliini, on pandud eraldi majja ning neil on kõige kehvemad töötingimused. Minu eelmine kontor asus Kultuurikatlas, kuhu kolisime koos mitme Eesti juhtiva turundus- ja meediaagentuuriga – erasektoris pole ammu enam sellist töötingimuste erinevust, kuna firmajuhil on täpselt samasugune laud ja tool, mis suvisel praktikandil, kuid sellist Kalinini rajooni täitevkomiteetöökeskkonda ei ole enam erasektoris," selgitab Kaljulaid.

"Võib ju mõelda, et mis tähtsust töökeskkonnal on, kuid tegelikult on sotsiaalvaldkonna palgad madalad ja sinna spetsialistide leidmine ning hoidmine on niigi keeruline. Kui neil on ka kõige kehvemad töötingimused ja neid väärtustatakse kõige vähem, siis lõpuks väljendub see teenuse kvaliteedis, mida saab näiteks Põhja-Tallinnas elav eakas inimene," möönab linnaosavanem.

Uus tulija

Raimond Kaljulaid on Keskerakonna liige 2001. aastast. 2002 kuni 2004 oli ta linnavalitsuses Edgar Savisaare meedianõunik ning on ettvõtte juhina koordineerinud mitmeid erakonna kampaaniaid.

Seega ühelt poolt vaadates võib öelda, et Kaljulaid, kes asus poliitilisele ametikohale alles tänavu kevadel, on Eesti poliitmaastikul n-ö "uue generatsiooni" esindaja. Teiselt poolt, nagu eelpool mainitud, on Kaljulaid olnud Keskerakonna aktiivne liige üle kümne aasta.

Linnaosavanem soovib ennast kategoriseerida siiski uueks tulijaks. "Poliitikasse astutakse siis, kui asud poliitilisele ametikohale või kandideerid valimistel. Varasemalt olin siiski ettevõtja ja turundusspetsialist – poliitiku karjäär algas minu jaoks 14. märtsil 2016," toonitab Kaljulaid.

Vaadates Kaljulaiu varasemat töökogemust tekib aga paratamatult küsimus, kas linnaosa ei toodud juhtima inimest, kes on suuteline endise turunduseksperdina siluma Tammemäest ja Kutserist maha jäänud kaost.

Vastutus veremaiguga kogutud eurode ees

Ametisse asudes väitis Kaljulaid, et ei kavatse poliitikas rakendada oma varasemaid kogemusi ja oskusi ning praegugi on linnaosavanem jäänud kindlaks enda väitele. "Mul pole lihtsalt aega suhtekorralduse jaoks. Pean usaldama oma avalike suhete nõunikku, kes lepib intervjuud kokku, koostab pressiteated ja osaliselt aitab kirjutada ka minu artiklid,“ selgitab Kaljulaid.

"Tänu varasemale kogemusele on mul kindlasti lihtsam, sest mul läheb vähem aega mõne intervjuu ettevalmistamisega ja minu jaoks pole üllatus, mida meedia või mõne vaidluse vastaspool teha võib, selleks, et oma argumendid avalikkuse ette saada, kuid see on ka kõik ning kui päris aus olla, siis pole ma enam aastaid suhtekorraldusspetsialisti tööd teinud,“ möönab Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on teda palju rohkem mõjutanud töö erasektoris ettevõtte juhina. "Firma juhina proovid teha omanike seisukohast kõige parema tulemuse ja luua maksimaalselt väärtust. Siin samamoodi, sest alles mõni kuu tagasi olin ma veel erasektoris. Tean ja mäletan väga hästi, milline veremaik suus eurosid avalikku eelarvesse kogutakse. See mõjutab mind palju rohkem, kui teadmised turundusest või avalikest suhetest,“ märgib Kaljulaid.

Mitte ainult munitsipaalpoliitik

Rääkides väärtustest, millest Kaljulaid oma töös lähtub, rõhutab ta, et linnaosavanem ei saa olla ainult munitsipaalpoliitik, kes vaatab, et linnaosa taristu ja seda toetava eelarvega oleks kõik korras. "Põhja-Tallinn on koduks väga paljudele ettevõttetele ja olulisele osale Eesti loomemajandusest. Selle linnaosa juht peab esindama linnaosa ka üleriigilises majandus- ja ettevõtluspoliitilises debatis. Majandusküsimustes olen ma aastaid juba sõna võtnud ja kavatsen seda ka jätkata,"

"Süstlavahetuspunkti küsimus on osa laiemast riiklikust narkopoliitikast ja ma ei kujuta ette Põhja-Tallinna vanemat, kes ei püüaks endapoolt teha midagi selle nimel, et Eesti üldine narkopoliitika muutuks"

Linnaosavanem toob näite ka Põhja-Tallinna linnaosaga seotud süstlavahetuspunkti avamisega Paldiski maanteel, mis on põhjustanud uue punkti ümbruses olevas kogukonnas palju meelepaha. See vaidlus on jõudnud ringkonnakohtusse, kus võitjana on välja tulnud linnaosavalitsus.

"Süstlavahetuspunkti küsimus on osa laiemast riiklikust narkopoliitikast ja ma ei kujuta ette Põhja-Tallinna vanemat, kes ei püüaks endapoolt teha midagi selle nimel, et Eesti üldine narkopoliitika muutuks, sest paljud sotsiaal- ja heakorra küsimused ning muud mured on tingitud sellest, et meil on nii tõsine probleem sõltuvushaiguste ja fentanüüli epideemiaga,“ leiab Kaljulaid.

Linnaosavanem tunnistab, et on püüdnud ärritunud linnakodanikke rahustada ja on teavitanud kõiki osapooli tehtavatest otsustest. "Pärast seda, kui me halduskogule Paldiski maantee puntki välja pakkusime, olen ma ise sotsiaalmeedias inimestele vastanud kasvõi 50 korda nendele samadele küsimustele, mis vaja ning mulle kirjutatakse ka otse ehk kõik, kes on tahtnud minuga sel teemal suhelda, on seda saanud,“ kinnitab Kaljulaid.

Silmi avav Nihilist

Kui veel viie aasta eest kirjutati fentanüülist peaasjalikult ajalehtede krimiteadetes, siis avalikku narkopoliitika debatti tuli see sümbol tänu Nihilist.fm-i tihti groteski kalduvatest artiklidest, kus autorid kirjeldavad oma kogemusi fentanüüli ehk "küüru“ suitsetamisel või süstimisel ning sõltuvust, mida see aine põhjustab. Ühtlasi on Nihilisti eestvedaja Kaur Kender üks kanepi legaliseerimist taotleva petitsiooni "Laske elada“.

Nihilist on otsapidi seotud ka Kaljulaiuga, sest linnaosavanem on otsustas süstlavahetuspunkti ümber tõusnud kära tipphetkedel pöörduda just selle portaali poole. Kaljulaid märkis ühe oma artikli lõpus, et teda on Nihilisti kirjutamise eest kritiseeritud, kuid tema hinnangul on see kriitika väär, kuna Nihilist.fm on talle teadaolevalt parim platvorm narkopoliitiliseks debatiks.

"Nihilist on selline hästi paindlik platvorm, kuna nad avaldavad ära kõik, mida neile pakutakse, ja lugejad loevad siis seda, mida nad loevad,

"Nii Kaur Kender kui ka teised Nihilisti inimesed on sellel teemal väga palju kirjutanud ning inimeste silmi avanud. Võrdluseks sai nii Postimehele kui ka Eesti Päevalehele välja pakutud üks narkotemaatiline lugu, kuid seal jäid need lood seisma ja lõpuks, kui see konflikt süstlavahetuspunkti ümber väga teravaks muutus, saime selle Delfis avaldatud,“ kirjeldab Kaljulaid.

"Nihilist on selline hästi paindlik platvorm, kuna nad avaldavad ära kõik, mida neile pakutakse, ja lugejad loevad siis seda, mida nad loevad,“ lisab linnaosavanem.

Lihtsalt "ei“ pole väga arukas

Paratamatult tekib küsimus, kas Kaljulaid jagab Nihilisti üleskutset kanep legaliseerida. Pärast mõne sekundilist mõttepausi möönab ta, et legaliseerimine vääriks tõsist kaalumist.

"Kas riigil on mõistlik sellise teemaga üldse tegeleda,“

"See lähenemine, et öelda lihtsalt "ei“ ja kõik ei ole väga arukas. Peaksime tutvuma näiteks Ameerika osariikide kogemusega, kes on seda teinud, me ei pea ise jalgratast leiutama ning meil on võimalik näha, kuidas see on mõjutanud uimastite kasutamist ja millised on selle otsuse plussid ja miinused. Me poleks selles valdkonnas maailmas esimesed ega ilmselt ka mitte viimased,“ arvab Kaljulaid.

Samuti leiab ta, et meedia vahendusel on avalikuks tulnud mitmed absurdsed kriminaalasjad, mille käigus on näiteks pensionärid, kes kasvatasid enda jaoks paari taime, saanud tingimisi karistuse ning ainus asi, mis tegelikult juhtus oli see, et kõnealused taimed niideti lihtsalt maha. "Kas riigil on mõistlik sellise teemaga üldse tegeleda,“ küsib Kaljulaid.

Keskerakondlasest poliitik märgib, et tema seisukohas pole tegelikult mitte midagi märkimisväärset, "kuna kõigis parteides on inimesi, kes mitte ainult kanepi legaliseerimist, vaid ka narkopoliitika palju laiemat muutmist pooldavad. "Ma arvan, et me pole sellest nii kaugel, kui arvatakse, sest jättes kõrvale minu ja veel paar inimest, kes on selle välja öelnud, on neid inimesi, kes nii mõtlevad, kuid seda välja ei julge öelda, palju rohkem, kui arvatakse,“ vihjab Kaljulaid.

Jäik avalik sektor

Värskelt poliitikasse jõudnud Kaljulaidi sõnul on Eesti poliitikas üldiselt väga palju tabuteemasid, mis muudavad avaliku sektori jäigaks ning otsustussüsteemi aeglaseks. Nii tekivad seaduseelnõud, mis töötavad üksteise vastu. Näiteks toob Kaljulaid vastuolu majandusministeeriumi juhitud nullbürokraatia projekti ja rahandusministeeriumi välja pakutud auto maksukleebiste vahel.

"Kõik arenenud majandustega riigid püüavad oma suuri tööstus- ja teenindusettevõtteid silmas pidades loodud maksu- ja tööõigust kuidagi kohandada,"

"Avalik sektor ei tohiks olla jäik, sest nagu Lennart Meri ütles, oleme nagu eskimosüst, mida saab kohapeal ringi pöörata. Eesti võiks tegelikult olla esimeste riikide hulgas maailmas, kes tõesti suudabki luua sellise maksusüsteemi ja tööõiguse, mis klapib 21. sajandi majandusega. Kõik arenenud majandustega riigid püüavad oma suuri tööstus- ja teenindusettevõtteid silmas pidades loodud maksu- ja tööõigust kuidagi kohandada,“ sõnab Kaljulaid.

Teisalt leiab ta, et kõigil riikidel on vajalike majandusreformide rakendamine kulgenud vaevaliselt. "Eesti, ma arvan, pole selles osas teps mitte kõige hullemas olukorras, aga kindlasti võiksime olla esimesed, kes selle tiigrihüppe ära teevad,“ rõhutab Kaljulaid, kes peab ennast maailmavaateliselt liberaaliks.

Ametis alles "koolipoiss“

Linnaosavanemana lisab ta, et omavalitsuses on muudatuste tegemine palju kiirem. "Üks näide on kindlasti see beetapromenaad. Tavapäraselt on promenaadi loomine pikk 10 kuni 15 aasta pikkune projekt, mille käigus tuleb kinnitada kinnistutest lähtuvad detailplaneeringud, korraldada arhitektuurikonkurssid ja nii edasi. Beetapromenaad aga näitab, et tegelikult on võimalik luua jalutamisvõimalus ka siis, kui veel planeeringute menetlemine alles käib,“ selgitab Kaljulaid.

Põhja-Tallinna linnaosa juht märgib, et just sellised vaheprojektid nagu beetapromenaad on suund, mida ta tahaks järgida, kuna nii toimuvad juba muutused siis, kui suured plaanid alles realiseeruvad. "Linnaosavanemana ei saa ma aga kogu aeg tegelda innovatsiooni ja selliste toredate asjadega nagu promenaadid. Siin linnaosas on tõsised sotsiaalsed probleemid, igapäevased taristu küsimused, heakord ja haljastus ehk me tegeleme eelkõige väga praktiliste ja igapäevaste murede lahendamisega,“ möönab Kaljulaid.

Staažilt veel "roheline“ linnaosa juht on otsustanud sel suvel mitte pikalt puhata, sest sügisel ootab ees järgmise aasta linnaeelarve arutelud. "Ma viin ennast kurssi linnaosa poolt korraldatavate projektidega ja valmistan ette endapoolsed argumente, et kaitsta ära investeeringud, mida linn võiks Põhja-Tallinna teha. Nii kaua, kui sa pole linnaosa aasta eelarvet ise teinud, oled sa koolipoiss,“ nendib Kaljulaid.

Tuleproov - valimised

Pikemas perspektiivis näeb Kaljulaid suure tuleproovina järgmise aasta sügisel toimuvaid kohalikke valimisi, kus ta peaks koguma enda ametisse nimetamist toetavate valijate hääled. "Loomulikult olen ma nii palju sportlane, et tahaksin teha valimistel hea tulemuse,“ tunnistab Kaljulaid ja lisab naljatledes, et see, mis on hea tulemus, on "pikem jutt“.

"Kindlasti ma ei taha lõpetada viimaste seas ja öelda, et osavõtt on ka pool võitu, sest poliitikas see pigem nii ei ole. See on esimene kord, kui ma saan teada, mida valijad minust tegelikult arvavad ja kuidas kohalik kogukond mind vastu võtnud on,“ ütleb Kaljulaid.

"Mul on väga keeruline teha mingeid plaane kaugemale kui järgmine sügis, sest alles siis saan ma valimispäeva õhtul teada, kas minust saab poliitikuna asja või mitte."

Keskerakonnaga seotud ringkondades pole aga Põhja-Tallinna juht võõras nägu ning Kaljulaidi ametisse nimetamine ajal, mil eelmine juht lahkus korruptsioonisüüdistuste saatel, näitab, et tuntusega kaasneb ka parteisisene usaldusmandaat. "Mul on väga keeruline teha mingeid plaane kaugemale kui järgmine sügis, sest alles siis saan ma valimispäeva õhtul teada, kas minust saab poliitikuna asja või mitte. Tahaksin loota, et mul on head eeldused ja olen valmis panustama selleks, kuid lõpliku otsuse langetavad siiski Põhja-Tallinna inimesed,“ räägib Kaljulaid.

Linnaosavanem märgib, et kuigi valimisteni on jäänud üle aasta, siis on näiteks süstlavahetuspunkti ümber käivas debatis näha, et teatud poliitikud on alustanud juba mõningast kampaaniategevust. "Selles ei ole midagi kriminaalset ja seda ei saa neile ette heita.“

Keskerakonna tugevus peitub keskklassis

Kaljulaid ei valuta südant üksnes Põhja-Tallinna inimeste ja tänavate eest, vaid soovib, et tema kodupartei Keskerakond oleks olemas ka 30 aasta pärast ning et seda toetaks ka siis kolm neljandikku Eesti valijatest. "Lühiajaliselt on oluline see, et me ei triiviks oma põhimõtetest. Keskerakond, millega mina liitusin, oli liberaalne erakond, mille huvide keskpunktis peaks olema laiapõhjaline keskklass ning inimesed, kes sooviksid sinna madalamalt elatustasemelt jõuda, seda ka teha saaksid,“ selgitab Kaljulaid.

Samuti ei sooviks keskerakondlane näha, et tema erakond läheks liiga palju kaasa päevakajaliste teemadega nagu rändekriis. "Me ei võidaks sellest, kui me hakkaksime ka rääkima pagulastest ja muust sellistest, sest Keskerakonna tugevuseks oli, on ja jääb inimeste heaolu ja toimetuleku tagamine. Kui me majandusteemade juurde jääme, siis leian, et oleme pikemas perspektiivis edukamad,“ arvab Kaljulaid.

"Keskerakonnas leiab igast demograafilisest grupist inimesi, kellel on pead helged ja häid mõtteid täis. See kehtib ka teiste erakondade kohta, kes siiralt ajavad Eesti asja ja kellel on, mida öelda,“

"Tugevad on need poliitilised organisatsioonid, mis ei kaldu ühte või teise äärmusesse,“ lisab Kaljulaid. Samuti lisab ta, et praegune Keskerakonna olev lõhe tuleb lappida nii vanade kui ka peale tuleva poliitikute generatsiooni poolt ning leppimisprotsessist ei tohiks kedagi välistada. "Keskerakonnas leiab igast demograafilisest grupist inimesi, kellel on pead helged ja häid mõtteid täis. See kehtib ka teiste erakondade kohta, kes siiralt ajavad Eesti asja ja kellel on, mida öelda,“ toonitab Kaljulaid.

Lisaks sellele märgib poliitik, et nii parteide sisesed kui ka erakondade vahelised konfliktid ja vaidlused on demokraatliku süsteemi paratamatu osa.

"Seda rääkis 1990-ndatel aastatel Marju Lauristin – me tahtsime demokraatiat ja me saime selle. Mingil põhjusel leidub ikka inimesi, kes vaadates, kuidas poliitikud avalikult vaidlevad, tahaksid tagasi saada sellesse aega, kus avalikult neid vaidlusi ei peetud ja kõik suures üksmeeles ehitasid kommunismi – mina seda aega taga ei igatse,“ tõdeb Kaljulaid. "Ainult läbi erakondade vahelise diskussiooni ja maailmavaateliselt erinevate inimeste vahelise debati me jõuamegi paremate lahendusteni,“ rõhutab "noor“ poliitik.

Kedagi ei saa välistada

Kaljulaid leiab ka, et ühtegi poliitilist parteid poleks mõtet põlastada või naeruvääristada. "Samamoodi võiks hakata siin Põhja-Tallinnas hakata jaotama asumiseltse ja vaadata, kellel kui palju on liikmeid ja suurust. Tegelikult kõik seltsid ja ühendust väärivad ärakuulamist. Ma arvan, et mis mind ja paljusid uue generatsiooni poliitikuid, ükskõik milline ei oleks nende parteiline kuuluvus, ühendab, on see, et me välista ühtegi osapoolt. Meie kogemus Eesti poliitilises "liivakastis“ mängimisest võib olla värskem kui vanematel poliitikutel, aga me pole sinna pidama jäänud,“ ütleb Kaljulaid.

"Ma saan Edgariga väga hästi läbi, ta on mind alati kuulda võtnud, mul pole kunagi olnud probleemi oma arvamuse väljendamisega ega probleemi sellega, kui me arvamused lahknevad,“

Ta tunnistab ka, et Keskerakonna sees on alati tema ideed ära kuulatud. "Mul on olnud ka väga hea ligipääs otsustajatele.“ vihjab Kaljulaid. Küsimusele, kas see on tingitud sellest, et Kaljulaidil on väga hea ja usalduslik suhe Savisaare perekonnaga, vastab Kaljulaid "ma saan Edgariga väga hästi läbi, ta on mind alati kuulda võtnud, mul pole kunagi olnud probleemi oma arvamuse väljendamisega ega probleemi sellega, kui me arvamused lahknevad,“

Savisaare usaldust Põhja-Tallinna juhi suhtes näitab ka tõik, et Kaljulaid oli perekonna kõneisik ajal, mil Keskerakonna esimees raske haigusega Tartu Ülikooli Kliinikumis võitles. Antud fakti kommenteerides jääb Kaljulaid napisõnaliseks ja märgib, et "küllap on see usaldus vastastikune“.