Fotod ja videod: Merkeli ja Rõivase pressikonverentsil kinnitati olulist liitlassuhet ({{commentsTotal}})

{{1472010375000 | amCalendar}}

Eestisse saabus kolmapäeva pärastlõunal visiidile Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler Angela Merkel. Merkel kohtus täna peaminister Taavi Rõivasega ning neljapäeval saab ta kokku president Toomas Hendrik Ilvesega.

Merkeli kava:

Kell 15.45 kohtus liidukantsler Stenbocki majas peaminister Rõivasega, misjärel nad andsid kell 16.45 ühise pressikonverentsi. ERR tegi sellest otseülekande ja selle salvestust on võimalik näha allolevast videost.

Pärast pressikonverentsi külastasid Rõivas ja Merkel Toomkirikut, mis on kuulus oma rüütelkonna liikmete mälestusvappide väljapaneku poolest. Toomkirikusse toodi Tallinna linnaarhiivist vaatamiseks ka kolm Martin Lutheri kirja Tallinna raele, mille sisuks on luterlike jutlustajate lähetamine Tallinnasse.

Neljapäeval kohtub Merkel president Ilvesega.

Merkel külastab neljapäeval ka e-Eesti esitluskeskust ja peab kõne "Digivaldkonna teerajaja Eesti ja tööstusjõud Saksamaa - kujundamas koos Euroopa tulevikku" sündmuskeskuses SpaceX. Peaminister Rõivas annab liidukantsler Merkelile üle e-residentsuse kaardi.

Merkel: ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele

Euroopa Liidu liikmesriike ei tohiks kiirustada otsuste tegemisel pärast Suurbritannia lahkumist. Seetõttu ei langetata Bratislavas tippkohtumisel ka mingeid otsuseid, rääkis Merkel Tallinnas pressikonverentsil.

Balti riikide osas järgib Saksamaa NATO tippkohtumisel Varssavis langetatud otsuseid. Ja see on ainus, mis loeb, kinnitas Merkel "Aktuaalsele Kaamerale".

Merkel saabus Tallinna pika reisi käigus, mis valmistab ette esimeseks Euroopa liidu tippkohtumiseks ilma Suurbritanniata. Stenbocki majas antud pressikonverentsil rõhutas Merkel, et Euroopa Liidule tuleb pärast Brexitit uus suund anda, kuid mingit aktsionismi pole tarvis. Liikmesriikidele tuleb anda aega asjade arutamiseks.

"See on üksteise kuulamise, mõistmise ja üksteiselt õppimise periood, et leida ja välja arendada uus tasakaal 27-liikmelises Euroopa Liidus. Kui Suurbritannia, kes tõi EL-i sisemajanduse kogutoodangust 15 protsenti, Euroopa Liidust välja astub, tähendab olulise partneri lahkumist ja me peame algusest peale väga ühiselt, rahulikult tegutsema, et uus 27-liikmeline Euroopa Liit taas üles ehitada," selgitas Merkel.

Liidukantsleri sõnul tuleb enne Bratislava kohtumist arutada Euroopa tulevikku kõigi liikmesriikidega.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kuivõrd muutub Saksamaa suhtumine Balti riikide julgeolekusse juhul, kui järgmisel aastal toimuvatel valimistel ei võida konservatiivid. Saksamaa välisminister Frank Walter Steinmeier on kritiseerinud Venemaa lähistel NATO õppuste korraldamist kui Venemaa ärritamist.

Merkel oli vastates napisõnaline - ainuke asi, mis loeb, on NATO poolt kokku lepitud toetus Balti riikidele.

"Meie valitsus töötab suure koalitsiooni raames ning kõik otsused, mis Varssavis tehti, on üksmeelsed ning meie mõlema arvates väga positiivsed nagu ka eelnevate NATO tippkohtumiste otsused ja see on see, mis loeb.

Pagulakriisist rääkides kordas Merkel oma varasemat seisukohta, et Euroopa riigid peavad olema üksmeelsed, kuid võidelda tuleb eelkõige põhjustega.

Rõivas: Eesti ja Saksamaa tugevused tuleb liita Euroopa mootoriks

Eesti infotehnoloogiline nutikus ja Saksamaa tööstuslik võimsus tuleb muuta mootoriks, mis annab kogu Euroopa majandusele uue hoo, ütles peaminister Taavi Rõivas täna Eestisse visiidile saabunud Saksamaa Liidukantsler Angela Merkelile.

"Euroopa Liidritelt oodatakse keskendumist meie tegelikele probleemidele. Kogu Euroopas teevad inimestele muret sõjalised konfliktid Euroopa Liidu lähiümbruses, terrorism, pidurdunud majandus, mitmel pool kasvav tööpuudus ning migratsioon," ütles peaminister Rõivas. "Ajal, kui Euroopa vaevleb kriiside käes ja seisab otsustavate valikute ees, on minu hinnangul vaja just rohkem Saksamaa näoga Euroopat, ja ma kinnitan, et Eesti toetab Saksamaad meie ühistele muredele koos lahenduste leidmisel."

Peaminister Rõivase sõnul on Eesti infotehnoloogilise nutikuse ja Saksamaa tööstusliku võimsuse ühendamine üks võimalik lahendus mitmele probleemile.

"Ma loodan, et minu kevadisesest Mesebergi visiidist ja liidukantsler Merkeli tänasest Tallinna külastusest võrsub peagi konkreetne IT valdkonna koostöö Eesti ja Saksamaa vahel," lausus Rõivas. "Eesti IT-ettevõtjad ja eksperdid on väga huvitatud sakslastega koostööst, et leida uusi majandust elavdavaid ning meie inimeste elu lihtsustavaid lahendusi."

Septembris toimuva Bratislava tippkohtumise ja Euroopa tulevikuteemade kõrval oli peaminister Rõivase ja liidukantsler Merkeli tänase kohtumise üks peateema julgeolek. "Saksamaa pühendumine meie regioonile ja kohaolek siin, on meie jaoks põhjapanevad. Siit algab ka Saksamaa ja Euroopa julgeolek," lisas peaminister.

Samuti rõhutas peaminister Taavi Rõivas, et Euroopa ei tohi unustada Ukrainat ja peab hoidma ühtset positsiooni Venemaa santsioonide osas. "Sõjaline eskalatsioon Ida-Ukrainas ja provokatsioon Krimmis näitavad, et kahetsusväärselt ei ole Venemaa veel valmis konflikti rahumeelselt lahendama. Kuniks Venemaa ei täida Minski leppeid, ei saa me rääkida sanktsioonide leevendamisest," ütles Rõivas.

Kohtumisel toonitas peaminister Rõivas ligi veerand sajandit kestnud Eesti ja Saksamaa suhete tähtsust, mida on raske sõnades mõõta. "Meie arusaam Euroopa tulevikust, julgeoleku tugevdamise vajadusest NATO Ida-tiival ning Venemaa ja Ukraina konfliktist, on väga sarnased," lisas peaminister.

Merkel ja Rõivas avaldasid Itaaliale kaastunnet

Rõivas ja Merkel alustasid pressikonverentsi kaatundeavaldusega Itaaliale, kus leidis täna aset võimas maavärin, mille tagajärjel on hukkunud rohkem kui 60 inimest.

Merkel lisas, et Saksamaa on valmis pakkuma Itaaliale vajadusel abi.

"Pildid, mida me oleme näinud, on kohutavad. Me me oleme valmis Itaalia aitamiseks tegema kõike, mis võimalik, ning meie mõtted on täna selle piirkonna inimeste juures," rääkis liidukantsler.

Toimetaja: Laur Viirand, Vahur Lauri



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: