Artiklis väidetakse, et Eesti praegune president on halvendanud naaberriikide läbisaamist ja eriti kehvad on suhted Ilvese ja Soome presidendi Sauli Niinistö vahel. Seda põhjendatakse riikide erineva Vene-poliitikaga ning lisaks levivat viimasel ajal uskumus, et Eesti üritab takistada Soome ja USA sõjalise koostöö süvenemist.

Eesti diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made ütles ERR-i uudisteportaalile, et esiteks ei usu ta, et Eesti otsustaks hakata Soome valikuid takistama ning teiseks ei oleks seda ka reaalselt võimalik teha.

"Kui on päevakorral USA ja Soome vaheline kahepoolne kaitsekoostöö leping, siis see tähendab ju ka seda, et seda lepingut ei taha ainult Soome, vaid ka USA, ja et USA on otsustanud, et tal sellist lepingut antud olukorras ja praegusel ajal on vaja. Ma kindlasti ei usu, et Eestil oleks võimalik nii Soomet kui USAd sellest lepingust eemale pöörata," lausus ta.

Made tõi välja, et president Ilves tõesti avaldas imestust selle üle, et Soome tahab USA ja ka Suurbritanniaga kahepoolset lepingut teha, aga NATO liikmeks saada ei soovi.

"Samas ma ka mõistan Soome tegevusviisi, sest nende jaoks on NATO teema siseriiklikult sedavõrd hell ja sensitiivne, et isegi kui nad NATO liikmesuse suunas liiguvad, tahavad nad teha seda väga ettevaatlikult ja sammhaaval," nentis ta.

Eesti ja Soome sõnavõttudes NATO ja Venemaa teemal on küll erinevad, aga seda ei pea Made mingiks riikidevaheliseks konfliktiks. "Arvan, et see on pigem ajakirjaniku viis tõlgendada Ilvese ütlust, võib-olla anda ka Ilvesele kui presidendile suuremat rolli ja mõjuvõimu Eesti välispoliitikas, kui see tegelikult on," lisas ta.

Kasekamp: Soome ja USA kaitsekoostöö on ka Eestile kasulik

Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp märkis, et Ilvese väljaütlemised lähevad väga paljudele korda, kuid mõjuvad mõnedele inimestele ärritavalt. Ka Soomes arvavad paljud, et ta ütleb välja asju, mida on vajalik öelda, ent mida Soome enda debatis väga palju kuulda ei ole.

Ka Kasekamp tõi välja, et Eesti ja Soome presidendi erinevas suhtumises ja väljaütlemistes Venemaa suunal mängib rolli asjaolu, et Soome presidendi põhiseaduslikku pädevusse kuulub ka välispoliitika kujundamine ja teostamine, samas kui Eesti põhiseaduse järgi president välispoliitikat ei kujunda.

"Presidendil ongi tema sõnade võim, tema avalikel ütlustel on kaalu, aga Soome president arusaadavalt on ettevaatlikum oma väljaütlemistes, kuna tema on ka otseselt vastutav välispoliitika ja eriti Vene suhete kujundamise eest," lausus Kasekamp.

Tema hinnangul on artikli toon kindlasti ülepingutatud ja Eesti-Soome suhted on tegelikult suurepärased - peaaegu kõigis valdkondades ollakse lähedased koostööpartnerid ning koostöö aina tiheneb. Ainus fundamentaalne erinevus on see, et Eesti kuulub NATOsse ja soovib, et ka Soome sinna kuuluks, aga soomlased sinna ei kipu.

Kasekamp lisas, et kõik sammud, mis Soome USAle julgeolekuküsimustes lähemale astub, on kaudselt ka Eestile kasulikud, sest USA on meie tähtsaim liitlane julgeoleku- ja kaitseküsimustes. Kuigi artiklist jäi mulje, nagu Eesti püüaks USA-Soome suhteid torpedeerida - selleks ei näe välispoliitika asjatundja küll põhjust - siis tegelikkuses ei ole kahe riigi suhted kolmanda riigi asi ning isegi kui Eesti tahaks kuidagi sekkuda, ei ole tõenäoline, et seda kuulda võetaks.