Dikajevi ja Pauluse kohtuasjad tühjendasid riigi õigusabi eelarve
Advokatuur esitas justiitsministeeriumile avalduse täiendavalt 440 000 euro eraldamiseks riigi õigusabi osutamiseks, kusjuures täiendava rahavajaduse on tekitanud Assar Pauluse ja Haron Dikajevi mahukad kohtuprotsessid. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on edaspidi puudujäägi vältimiseks kavas muuta seda, kes tasuta õigusabi saama peaksid.
Kehtiva seaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel ei ole endal võimalik advokaati palgata, saada õigusabi riigi kulul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigi õigusabi ehk tasuta õigusteenust pakuvad advokatuuri advokaadid riigi esitatud tellimuste alusel. Sel aastal toimunud mahukatest kriminaalasjadest tulenevalt on aga ettenähtud eelarve lõpukorral ning advokatuur taotleb seega riigieelarvest prognoositava lisasummana 440 000 eurot.
„Riigi õigusabi rahastamise eelarve miinus tähendab sisuliselt seda, et selle aasta novembri keskpaigaks võib tasuta õigusabi osutamiseks mõeldud raha otsa saada,“ märkis advokatuuri aseesimees Jaanus Tehver. „Ühelt poolt on puudujääk tingitud tõesti mahukatest Pauluse ja Dikajevi kriminaalasjadest, kuid teisalt on reservi puudumine olnud aktuaalne juba aastaid,“ selgitas Tehver ja lisas, et probleemile on korduvalt ka varem tähelepanu juhitud.
„Oleme valiku ees, kas suurendada reserve õigusteenuse osutamiseks või tekib oht, et aasta lõpus riigi õigusabi osutamine peatub,” märkisTehver.
Tema sõnul toob see omakorda kaasa olukorra, kus ühel hetkel tasuta õiguskaitset vajavad isikud ei pruugi abi saada. “Nii nagu arstidelt või õpetajatelt ei saa eeldada tasuta tööd, kui riigi raha otsa saab, ei saa seda eeldada ka riigi õigusabi osutavatelt advokaatidelt. Taolises rahanappuses satuvad aga löögi alla õigusriigi põhialused. Kui advokatuuri ideaal on aastaid olnud suurendada näiteks üksikemadele ja puuetega inimestele suunatud tasuta õigusabi, siis täielikus rahapuuduses ei saa seda teenust ka enam kohtu alla sattunud isikud, kel pole raha omale kaitsja palkamiseks," rääkis Tehver.
Eesti Advokatuur palub justiitsministeeriumil kujundada seisukoht advokatuuri taotlusele ning esitada tagasiside 10 tööpäeva jooksul. Samuti oodatakse ülevaadet, kuidas on riigil plaanis 2017. aastal tasuta riigi õigusabi korraldada.
Ilma täiendava rahata võib Tehveri sõnul aasta lõpuks tasuta õigusabi peatuda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul nii ei juhtu.
"Erakorraliste kulude jaoks on selline asi nagu valitsuse reservfond. Me koostame põhjendatud analüüsi ja kui see on loogiline - ja eeldatavalt see on nii -, siis me esitame selle taotluse rahandusministeeriumile," rääkis minister.
Ta lisas, et omaette küsimus ongi see, et tasuta õigusabi eelaarve on juba mitmendat aastat lõhki. Sellest tulenevalt saatis Reinsalu kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis tõmbaks tasuta õiguasbi privileegid koomale.
"Minu jaoks on näiteks põhimõtteline küsimus, kas valimatult peab roolijoodikutele, kes on kriminaalses joobes sõitnud, tagama selle määratud kaitse. Mitmed riigid ei anna seda absoluutse õigusena, vaid seda tehakse teatud kaalutlusõigusega ja ma arvan, et see on õige ka Eestis," selgitas Reinsalu.
Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Teenus on suunatud eelkõige neile, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
Tasuta õigusabi eelarve on sel aastal 3,8 miljonit eurot.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR/BNS