Herkel: presidendivalimistel halvas koostöö Reformierakond
Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et presidendivalimiste nurjumise pärast kannab suurimat vastutust Reformierakond, sest nemad halvasid igasuguse koostöö, tema erakonnakaaslase Jüri Adamsi hinnangul ei näinud põhiseaduse kirjutajad valimiste läbikukkumist valimiskogus ette.
„Eks vastutavad kõik, aga Reformierakond kui riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis,“ ütles Herkel.
Ta meenutas, et juuni algul kutsus Reformierakond riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide hulgast. Sellega oli igasugune koostöö halvatud ja ka teised erakonnad hakkasid väga enesekeskselt tegutsema.
„See oli tegelikult ju päris koomiline, et ka vähem kui 21 liikmega fraktsioonid nagu sotsid ja EKRE püüdsid jonnakalt vaid oma kandidaadi taha rivistuda ning erakonnaülest lahendust lausa põlastati,“ leiab Herkel.
Siiski võinuks tema sõnul kaks-kolm valimiskogus kandideerinut saada presidenditööga päris hästi hakkama, mistõttu on raske mõista neid valijamehi, kes panid teises hääletusvoorus kasti tühja sedeli.
„Ma ei näe võimalust, et keegi juba proovinud kandidaatidest võiks riigikogus uuesti välja tulla. Ses mõttes olid Allar Jõks ja Siim Kallas oma valimiskogu järgses loobumissõnumis adekvaatsed ja riigimehelikud,“ lausus vabaerakondlane.
Tema hinnangul peaks nüüd riigikogu esimees ja fraktsioonide esindajaist koosnev vanematekogu edasise protsessi enda kätte võtma, sest peaminister Taavi Rõivasel pole selleks enam usalduskrediiti. Tasakaaluka koostöö puhul suudetakse leida kaks-kolm väga head ja kuni kümme head kandidaati, kes võiks saada riigikogus 68 liikme toetuse, usub Herkel.
Adams: põhiseadus ei näinud sellist läbi kukkumist ette
Vabaerakonna saadiku ja Eesti põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul ei näinud põhiseaduse kirjutajad ette võimalust, et valimiskokku viidud presidendivalimised võiksid läbi kukkuda. Seepärast leiab ta, et hetkel toimuv on põhiseaduse assamblee poliitilise tahte võltsimine.
„Põhiseaduse assamblees ei ole kunagi soovitud ega otsustatud, et presidendi valimine võiks valimiskogus ebaõnnestuda ja minna tagasi riigikogusse. Seega kehtiv vabariigi presidendi valimise seadus väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib põhiseaduse assamblee poliitilist tahet," ütles Adams.
Tema sõnul esitas Vabaerakond neljapäeval eelnõu, millega loetakse need valijamehed, kes on sedelit rikkunud või täitmata jätnud, hääletusest mitteosavõtnuteks. See aitaks Adamsi arvates presidendi valimise korra kiiresti põhiseaduse mõttega vastavusse viia.
„Nagu nägime, annab kehtiv kord väga piiratud valijameeste rühmale õiguse oma tahet ülejäänutele dikteerida ilma oma põhiseaduslikku valimisõigust sisuliselt kasutamata. Seda ei saa pidada demokraatia toimimise seisukohalt päris õigeks,“ sõnas ta.
Toimetaja: Karin Koppel