Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti presidendi valimise süsteem tõendas äsja enda auklikkust. "Valimiskampaania ajal lähtusime põhimõttest, et võistluse keskel mängureegleid ei muudeta, aga nüüd on võitja selgunud ja tee reformiks vaba. Kui me ei alusta sellekohast arutelu praegu, on oht, et avastame end viie või kümne aasta pärast taas piinlikus olukorras. Ja siis ei pruugi me enam ehmatusega pääseda," nentis leht.

Postimees kirjutab, et mõistagi pole valitud president süüdi oludes, milles ta valiti, ega reeglites, mis tegid võimalikuks eelmiste valimisvoorude ebaõnnestumise ning selge on see, et presidendi valimise korda tuleb muuta, et ei korduks see, et isegi valimiskogus presidenti ei valita.

"Vabaerakond on pannud ette muuta seadust nii, et nn valged valimissedelid enam võimust ei saaks ja presidendiks valitaks see, kes saab valimiskogus teises voorus kõige rohkem hääli. See on kõige lihtsam võimalus vältida piinliku jandi kordumist, muutmata samas võimuharude tasakaalu, mis on meil Eestis ju siiani üpris hästi toiminud," leidis leht.

Äripäev leiab oma juhtkirjas, et Kaljulaid võib jääda küll esialgu rünnatavaks viisi tõttu, kuidas ta ametisse sai, kuid ometi tuleb tunnistada, et see on viis, mille seadus ette näeb ehk kui valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, siis jõuab kogu lugu ringiga tagasi riigikokku.

"Tõsi, ühe kandidaadiga "valimised" ei paista ülearu demokraatlikud. Ent jällegi: seegi on praeguse seaduse järgi sallitav. See on üks põhjus valimiskord põhjalikult üle vaadata. Teine on see, et ametisse sai president, kes ei ole kaasa teinud kogu debatti, mis tänu Siim Kallase julgele avalöögile kestis peaaegu pool aastat. Kogutud moraalset kapitali on debatiratta läbinud kandidaatidel kindlasti rohkem kui isikul, kelle peale viimases hädas kokku lepiti," tõdes leht.

Lehe arvates võiks seetõttu valimiskogus edaspidi kaaluda varianti, et tühjadel sedelitel ei oleks sellist rolli nagu viimati valimiskogus kujunes ehk et neid saaks kasutada valimisvooru nurjamise eesmärgil ning kaaluma peaks ka mustade hobuste välistamist edaspidi valimiskogus, et suurendada võimalust, et presidenditoolile istub edaspidi vaid debati läbinud kandidaat.

"Valimiskogust tühjade sedelite võimu väljarookimine võiks välistada valimiste tagasijõudmise riigikokku," märkis leht ja lisas, et võib kaaluda ka otsevalimisi ning arutleda küsimuse üle, kas meil on ikka üldse presidenti vaja.

Õhtulehe hinnangul on oluline, et Kaljulaid on seni mõjunud poliitikavälise presidendikandidaadina, sest nurjas ju ülejäänute vormiliselt parteitute presidendiks pürgijate võimalused presidendiks saada just see, et erakonnad ei suutnud valimiskampaania aupaistest kuidagi kõrvale hoida.

"Erakondadest sõltumatust ootame Kaljulaidilt ka siis, kui presidendi ametikett juba kaelas. Kui Kaljulaid seda kuulda võtab, siis parimal juhul saime eile presidendi, keda tahaksime näha kandideerimas ka teiseks ametiajaks," märkis leht.