Trump ei näe huvide konflikti presidendiameti ja ettevõtluse vahel
USA presidendiks valitud Donald Trump rõhutas teisipäeval antud usutluses, et presidendiks saades ei teki tal oma äride ja uue ametiga seoses huvide konflikti, kuid ei täpsustanud, kuidas kavatseb seda tagada.
Küsimus sellest, kuidas kavatseb Trump täita oma ametikohustusi ja samaaegselt hallata välismaal asuvaid miljardeid dollareid maksvaid varasid.
"Teoorias saaksin juhtida oma äri täiuslikult ja juhtida riiki täiuslikult. Taolist juhtumit pole varem olnud," tsiteeris New York Times (NYT) Trumpi. (NYT ajakirjanike ja Trumpi kohtumise täielikku transkriptsiooni saab lugeda SIIT.)
"Eeldasin, et tuleb luua mingit tüüpi fond või midagi sellist, aga ei tule," lausus Trump. "Samas tahaksin teha midagi," et kaks vastutusala üksteisest eraldada, lisas ta.
Trump on seni öelnud, et tema ärisid hakkavad juhtima tema lapsed. USA eetikaseadus on selles küsimuses leebe - Trump ei pea oma äriportfelli käest andma.
Põhiseadus sätestab, et ükski föderaalametnik ei saa välisriigi valitsuselt saada "ametihüve", kuid see ei tähenda, et ta ei saa teha välismaal äri eraisikutest partneritega.
Trump ütles usutluses, et teoorias saaks ta jätkata oma firmades tšekkide allkirjastamist, kuid üritab seda nüüd lõpetada ning anda ettevõtted üle oma lastele.
Trumpi sõnul on tema hotell Washingtonis nüüd rohkem väärt kui varem, sest presidendivalimiste järel on tema bränd "kuumem".
Trump vannutatakse ametisse 20. jaanuaril.
Trump ütles lahti valgenahaliste marurahvuslaste toetusest
Trump ütles lahti valgenahaliste marurahvuslaste toetajaskonnast, kes nädalavahetusel tähistasid Trumpi võitu natsitervituste saatel.
Washingtonis toimus reede õhtul nn alternatiivsete parempoolsete ("alt-right") konverents, milles tähistati Trumpi võitu natsitervituste saatel.
"Mõistan nad hukka. Ütlen neist lahti ja mõistan nad hukka," ütles Trump teisipäeval päevalehe New York Timesi ajakirjanikele, kui tal paluti konverentsil juhtunut kommenteerida.
"Ma ei taha seda gruppi ergutada ning ütlen neist lahti," lisas Trump.
Vähem kui kaks nädalat pärast Trumpi võitu 8. novembril kogunes umbes 200 liikumise toetajat Valge Maja lähistel asuvasse konverentsikeskusesse, kus käsitleti ideed tugevast, valgest ja rändevastasest Ameerikast.
"Edasi liikudes saab alternatiivne parempoolne liikumine kui intellektuaalne avangard teha Trumpi täielikuks," ütles liikumise üks mitteametlikest juhtidest Richard Spencer konverentsil.
Peamiselt internetis leviv liikumine toob kokku tihtipeale kõrgelt haritud noori ning selle liitlaste seas on Trumpi peamine strateeg Steve Bannon.
Trump rõhutas teisipäeval, et Bannon pole ei rassist ega äärmuslane, nagu väidavad kriitikud.
Liikumine tahab pakkuda alternatiivi konservatiivsetele väärtustele nagu neid kehastab Vabariiklik Partei. Sellel puudub formaalne struktuur ning oma ideoloogias nopivad nad ideid muu hulgas paremäärmuslusest ja valge rassi üleoleku teooriast.
Bannon juhtis enne Trumpi kampaaniaga liitumist portaali Breitbart News, mis avaldas märtsis liikumise manifesti.
"Alternatiivsed parempoolsed usuvad, et kultuuri säilitamiseks on vajalik inimeste mõningane eraldamine." Liikumise sõnul peaks kõnealune eraldatus põhinema usul ja rassil. Liikumises levivad pseudoteaduslikud teooriad rassidevahelisest hierarhiast ning vaenulikkus islamiusuliste ja juutide vastu.
Mõned Trumpi kampaanias tehtud lubadustest tekitasid liikumisele heameelt: Trump mõistis vabakaubanduslepped hukka kui USA töökohtade hävitajad, lubas ehitada müüri piirile Mehhikoga ning tegi ettepaneku keelata moslemitele sisenemine USA-sse.
Vihagruppe jälgiva Southern Poverty Law Centeri sõnul põhineb liikumine hirmul, et valgete identiteeti ohustavad mitmekultuurilisus, poliitiliselt korrektne mõtlemine ja kodanikuõiguste liikumine.
Trump taganes lubadusest esitada Clintonile süüdistus
Trump märkis ka, et ei kavatase taotleda oma poliitilisele rivaalile Hillary Clintonile süüdistuse esitamist seoses erameiliserveri kasutamisega, kui viimane oli välisminister.
Valimiskampaania ajal ergutas Trump toetajaid üleskutsetega panna Clinton "trellide taha" ning lubas tollal, et kui saab Valgesse Majja, siis ka teeb seda.
Trump ütles teisipäeval päevalehele New York Times, et süüdistuse esitamine oleks "riiki väga lõhestav".
"Mis tahes võimu mul ka selles küsimuses pole, on minu kalduvus olukorras öelda, et liigume edasi. Seda on uuritud niivõrd pikalt, tülgastuseni."
"Ma ei taha Clintonitele liiga teha, tõesti ei taha," ütles järgmine USA president. "Ta pidi palju üle elama ning kannatas ohtralt mitmel erineval moel."
Föderaalne juurdlusbüroo (FBI) uuris Clintoni erameiliserverit ja otsis sealt kirju, mis võisid sisaldada salastatud teavet. Justiitsministeerium teatas juurdluse järel, et eksministrile süüdistuse esitamiseks alust ei ole.
Küsimus oli vabariiklaste jaoks väga oluline ning eraserveri kasutamist ümbritsevat skandaali peetakse üheks põhjuseks, miks Clinton 8. novembril Trumpile kaotas.
Nüüd on pahased need Trumpi toetajad, kes võtsid Trumpi lubadust panna Clinton trellide taha tõsiselt. Parempoolne portaal Breitbart süüdistas Trumpi "lubaduse murdmises".
Trumpi sõnul ei usu ta, et talle lojaalsed toetajad pettuvad temas. "Arvan, et selgitan, et see mitmes mõttes päästab meie riigi."
Trumpile "meeldiks väga" saavutada Iisraeli-Palestiina rahulepe
Trump selgitas, et talle "meeldiks väga" saavutada rahulepe Iisraeli ja Palestiina vahel, hoolimata USA korduvatest ja ebaõnnestunud püüdlustest.
"Mulle meeldiks väga, kui minust saaks see, kes saavutas rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel. See oleks tohutu saavutus," ütles Trump.
USA välisminister John Kerry üritab juba kuid tuua palestiinlased ja iisraellased läbirääkimistelaua taha. Otsekõnelused kahe poole vahel katkesid üle kahe ja poole aasta eest.
Trump andis mõista, et lepet võib aidata vahendada tema tütre Ivanka abikaasa Jared Kushner. Viimane on ortodokssete juutide perekonnast. Ärimehest investor oli Trumpi lähedane nõunik kogu tema valimiskampaania ajal.
Kushner ja tema abikaasa olid ruumis, kui Jaapani peaminister Shinzo Abe kohtus 17. novembril Trumpiga. See oli Trumpi esimene kohtumine välisriigi liidriga pärast valimiste võitmist 8. novembril.
Trump tekitas palestiinlastele pahameelt avaldusega, et Jeruusalemma tuleks tunnistada Iisraeli pealinnana. See on vastuolus USA pikaaegse poliitikaga.
Iisraeli parempoolsed on Trumpi valimisvõiduga rahul ning näevad selle märki, et nüüd saab asundustegevust Iisraeli okupeeritud Palestiina aladel kas jätkata või isegi kiirendada. Lisaks arvatakse, et nn kahe riigi lahendus ehk iseseisva Palestiina riigi loomise idee on surnud.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS